Rõõmusõnumeid kostus riigiametnikelt eelmisel nädalal tublisti.

„Peadirektor Kristi Talving tunneb head meelt projekti eduka lõpetamise üle“, teatas neljapäeval tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), kelle ülesanne oli raha sihipärase kasutamise üle järelevalvet teha ning rahasid Enefitile välja maksta.

Talving rõhutas eraldi seda, et 5-aastase ehitusperioodi jooksul tuli ette palju väljakutseid nagu koroonakriis ja sellega seondunud suurenenud nõudlus kiire interneti järele. „Vaadates aga üldpilti, tänaseid ehitushindasid ning arvestades side ehitamise eripärasid, on toetuse abil astutud suur samm riigi paremaks katmiseks kiire interneti võrgustikuga. Täname Enefit AS-i hea koostöö eest nende aastate jooksul!“ sõnas peadirektor.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo teatas, et tema juhitav ministeerium on juba alates 2018. aastast Eesti katmist internetiühendusega riiklikult toetanud, kuna see on hädavajalik.

Enefiti juhatuse esimees Kelli Toss-Kaasik tänas aga TTJA-d kogu projektimeeskonna nimel hea koostöö eest ning avaldas heameelt, et just Enefit sai panustada kiire interneti projektiga maapiirkondade arengusse. „Enefiti südameasi on viia klientideni mugavad ja kasulikud lahendused,“ sõnas ta.

Kahtlused

Kogu see rõõmulaviin käis MKMi poolt 2018. aastal käivitatud kiire toetusmeetme üle, mille mahuks oli 20 miljonit eurot ja mille võitis avaliku konkursi tulemusel Enefit AS (toonane Elering), kes lubaski viia interneti ligi 40 000 hajaasustusega piirkondade koduni. Toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumisvõimaluse loomise eest oli 499,80 eurot ning projekti periood oli 5 aastat. Ehitatud võrk pidi saama operaatorineutraalne, mis tähendab, et tele- ja internetiteenuse pakkuja saab igaüks endale ise valida.

Eelmisel nädalal said tõesti kõik osapooled avalikkust teavitada sellest, et viisaastaku plaan ületati pea kahekordselt.