KUULA | Olukorrast digiriigis: kuidas toimetab riik meie andmetega?

Andmed on tänapäeval juurdunud meie argiellu, et pakkuda mitmeid kasulikke võimalusi, millest veel mõni aeg tagasi mõeldagi ei osanud. Selleks, et erinevad asutused meie andmetega hoolikalt ümber käiksid ja et sellest meile endile praktiline kasu sünniks, on arendatud välja mitmeid innovaatilisi tööriistu. Neid tutvustab seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp.

Andmete taaskasutus kui võimalus kerkib andmetöötluse vallas üha tähtsamale kohale. Sepp sõnab, et kuigi edusamme on juba tehtud, seisab suur hulk tööd selles osas veel ees. „Peamine eesmärk on jõuda selleni, et andmesisestus oleks mugav ja et juba korra sisestatud andmeid oleks võimalik uuesti kasutada,“ ütleb ta.

Sepp tegeleb ka inimkeskse andmekorraldusega, mis andmete taaskasutuse kontekstis eriti olulisele kohale paigutub. „Inimkeskne andmekorraldus hõlmab endas andmete töötlemist selliselt, et inimesed teavad, kes, miks ja millal neid töötles. Samuti hõlmab see inimeste andmete kaitsmist erinevate privaatsuskaitse tehnoloogiatega,“ ütleb ekspert. Ta soovitab tutvuda andmejälgija funktsiooniga, millele pääseb iga kodanik ligi keskkonnas eesti.ee ning mis annab inimesele võimaluse näha kõiki avalike asutuste poolt tema andmete kohta esitatud päringuid.

Saates selgitatakse ka nõusolekuteenuse olemust ja selle hüvesid, privaatsuskaitse tehnoloogia ning digitaalse kaksiku mõistet. Saatejuht on Tanel Talve.