Teadlased on lõpuks välja selgitanud, kuhu esimesed inimesed pärast Aafrikast lahkumist läksid

Teadlaste sõnul pani nende edasine liikumine eri suundades aluse tänapäevaste ida-aasialaste ja eurooplaste geneetilisele lahknemisele.

Homo Sapiens ilmus Aafrikasse rohkem kui 300 000 aastat tagasi ja alustas väljarännet Mustalt mandrilt 60-70 000 aastat tagasi, mis tähistas Homo Sapiens’i ülemaailmse leviku algust. Teadlastele jäi aga pikka aega mõistatuseks, kuhu nad pärast Aafrikast lahkumist läksid, kirjutab Independent. Eksperdid on nüüd jõudnud järeldusele, et nende inimeste rühmad püsisid tuhandeid aastaid homogeense elanikkonnana geograafilises keskuses, mis hõlmas Iraani, Kagu-Iraaki ja Saudi Araabia kirdeosa ning hakkas seejärel, umbes 45 000 aastat tagasi, asustama ülejäänut Aasiat ja Euroopat. Teadlaste leiud põhinevad iidsest DNAst ja tänapäevastest geenifondidest pärinevatel genoomilistel andmekogudel koos paleoökoloogiliste andmetega, mis näitasid, et antud piirkond oli ideaalne elupaik. Kuid tuhandeid aastaid hiljem alustasid need inimesed oma teekonda kaugematesse paikadesse.

„Meie tulemused annavad esimese täieliku pildi kõigi tänapäevaste mitte-aafriklaste esivanemate asukohast Euraasia asustamise varases staadiumis,“ kommenteeris uurimuse vanemautor, antropoloog Luca Pagani Itaaliast Padova ülikoolist.

Antropoloog ja uuringu kaasautor Michael Petraglia, Griffithi ülikooli Austraalia inimevolutsiooni uurimiskeskuse direktor, lisas, et uuring on lugu meist ja meie ajaloost. „Genetiliste ja paleoökoloogiliste mudelite kombinatsioon võimaldas meil tuvastada koha, kuhu esimesed inimpopulatsioonid asusid kohe, kui nad Aafrikast lahkusid,“ ütles Petraglia.

Teadlaste sõnul elasid need inimesed väikestes liikuvates küttide-korilaste rühmades. Asukoht pakkus erinevaid keskkonnatingimusi metsadest rohumaadeni ning vahelduvaid kuivi ja niiskeid perioode. „Jahimeeste-korilaste rühmadel näib olevat olnud hooajaline elustiil, jahedamatel kuudel elati madalmaal ja soojadel kuudel mägismaal,“ ütles Petraglia.

Pagani sõnul paistis sel ajal nendes piirkondades elanud inimestel olevat tume nahk ja tumedad juuksed, mis meenutasid võib-olla Gumuzi või Anuaki rahvaid, kes praegu elavad Ida-Aafrika osades.

Teadlaste hinnangul pani nende võimalik levik erinevatesse suundadesse väljaspool nimetatud piirkonda aluse tänapäevaste ida-aasialaste ja eurooplaste geneetilisele lahknemisele.

Uuringus kasutati Euroopa ja Aasia inimeste kaasaegseid ja ajaloolisi genoomiandmeid. „Leidsime, et vanimad genoomid, mis pärinevad 45 000 kuni 35 000 aastat tagasi, on eriti kasulikud,“ ütles molekulaarantropoloog ja uuringu juhtiv autor Leonardo Vallini.

Teadlased on välja töötanud viisi, kuidas lahti harutada populatsioonide tohutut geneetilist segunemist, mis tekkis pärast esimeste inimeste levikut üle maailma.

Homo sapiens polnud aga esimene inimliik, kes elas väljaspool Aafrikat. Liikide ristumine jättis neandertallaste väikese panuse tänapäevaste mitte-aafriklaste DNA-sse. „Neandertallasi on registreeritud osades Iraanis, Iraagis ja Saudi Araabias enne Homo Sapiensi saabumist, nii et see piirkond võis olla koht, kus see suhtlus toimus,“ ütles Vallini.