KUULA | Olukorrast digiriigis: mida tähendab keeletehnoloogia ja miks on vaja seda edasi arendada?

Erinevate valdkondade ja kogu ühiskonna arengu valguses on oluline, et edasi areneks ka meie keel. Kui hetkel tegelevad keele arenguga veel füüsilised inimesed, siis kas tulevikus läheb see töö üle masinatele? Nii seda kui ka mitmeid teisi keelega seotud küsimusi käsitletakse seekordses saates „Olukorrast digiriigis“, kuhu teemat on tulnud avama Eesti Keele Instituudi keele- ja kõnetehnoloogia osakonna juhataja Kadri Vare.

Mida täpsemalt tähendab mõiste „keeletehnoloogia“? Vare selgitab, et keeletehnoloogia on väga mitmest valdkonnast koosnev teadusharu. „Keeletehnoloogia käsitluses kombineeritakse nii matemaatika, statistika, närvivõrgud, masinõpe, kognitiivne keeleteadus kui ka veel mõned teised teadussuunad,“ räägib ta.

Riikliku keeletehnoloogia arengu jaoks on vastava programmi loonud ka haridus- ja teadusministeerium. „Tegemist on järjekorras kolmanda sellise programmiga, mille raames arendatakse nii teadlaste kui ka erasektori poolt eesti keele baasmudeleid ja tehnoloogiaid, mida just näiteks erasektoris tegutsejad saaksid tulevikus oma tegevustes kasutada,“ ütleb Vare.

Mida uut toob keelevaldkonda tehisintellekti hoogne areng? Vare ütleb, et tehisintellekti mõju saab olema suur, kuid inimese osalus lähiajal erinevates keeleprotsessides siiski ei kao. „Kuigi näiteks tõlkebürood kasutavad juba küll masintõlkesüsteeme, on siiski olemas järeltoimetajad, kes peavad masina tõlgitud tekstis spetsiifilisi vigu tuvastama ja parandama,“ selgitab ta. Ekspert lisab, et kui argikeele vallas suudab tehisintellekt pakkuda väga arvestatavat kvaliteeti, siis näiteks ilukirjanduse või luule vallas poleks masinate kasutusele võtmine praegu mõeldav.

Millest saates veel juttu tuli, kuula lähemalt juba Delfi Taskust. Saatejuht on Tanel Talve.