PROOVISÕIT | KGM Musso – mugav liikumisvabadus igal pinnal

Torres muutis minu arusaama KGM-ist. See on nagu inetu pardipoja lugu – tundmatu, näotu bränd särab äkki uutes värvides, kirjutab Accelerista.com.

Pikap Musso sai minu teiseks proovitud KGM-iks ja jällegi polnud minu esialgsed ootused selle suhtes väga kõrged. Seda vaadates ei saa ma lahti tundest, et vaatan Fade Rautha Harkonneni filmist “Düün 2”. 21. sajandi antagonist – ei näe välja nagu lihaste ja testosterooni mägi, kuid erksus ja karisma on olemas, ent võib-olla mitte sellisel kujul, nagu võiks oodata.

Nii ei ole Mussol väljapaistvaid lihaselisi rattakoopaid, ta ei kuuluta kogu maailmale, et on tõeline redelraamiga maastur. Mis veelgi toredam, Musso on üsna mugav.

Väliselt ebaharilik jätkub seestpoolt. Oliivroheline nahksisu – tundub, et sellist lahendust nägin viimati oma silmaga Mercedes W124-s. Eesmised ja tagumised istmed on soojendusega, nagu ka rool, aga eesmised istmed on ka jahutusega varustatud.

Ei, siin ei ole kõik pisiasjadeni läbi mõeldud – sisseistumine võib olla probleemiks alla 170 cm pikkustele inimestele, kuna astmelauda ei ole ette nähtud ja tagaistmele sisenemisel on oht pead ukseavale vastu lüüa, kui ei kummardu.

Juhiistmel olles on tunne, et auto on palju suurem, kui see tegelikult on – massiivne kapott, lõputult pikk kere taga ja kõrge isteasend loovad tunde, nagu sõidaks veoautoga.

Maanteel sõitmine ei osutunud samasuguseks probleemiks nagu Jeep Wrangleril või Gladiatoril – Mussos on piisavalt vaikne, et reisijad saaksid rääkida häält tõstmata, vastutuul ja teemüra ei ole ärritajad. Samuti ei ärrita multimeedia ja armatuurlaud – need on lihtsad, nendega on kerge suhelda ja see on suur pluss.

Loe täispikka lugu ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.