Ajaloolase Olev Liiviku sõnul oli nii 1941. aasta juuniküüditamine kui ka 1949. aasta märtsiküüditamine Nõukogude võimu läbi viidud jõhker aktsioon
FOTO: Filmiarhiiv
Forte palus ajaloolasel Olev Liivikul selgitada, kuidas on tekkinud teatud küüditamist ümbritsevad ajaloomüüdid.
Naised, lapsed, vanainimesed – operatsiooni Priboi korraldajad ei halastanud mitte kellelegi. 25. märtsi 1949 hommikul alustasid Nõukogude võimud kümnete tuhandete Eesti, Läti ja Leedu elanike küüditamist. Küüditamiste eesmärk oli saada täielik kontroll 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt okupeeritud alade üle, mis peale Saksa okupatsiooni, okupeeriti taas 1944. aastal.
Nõukogude Liidu Riikliku Julgeolekuministeeriumi (MGB) peamisteks sihtmärkideks olid nõukogude võimu vastased: metsadesse varjunud partisanid ja kollektiviseerimise vastu seisnud talupojad. Operatsiooni tõsidusest annab tunnistust selle ulatus: ajaloolaste sõnul osales Priboi ettevalmistamisel ja elluviimisel üle 76 000 NSVL Riikliku Julgeolekuministeeriumi ja parteiorganite töötaja. 1949. aasta märtsi viimastel päevadel küüditati Eestist üle 20 000, Lätist üle 42 000 ja Leedust üle 30 000 elaniku. Kokku kaotasid Eesti, Läti ja Leedu paari päevaga oma elanikkonnast ligikaudu 95 000 inimest.