KUULA | Olukorrast digiriigis: andmete kasutamisel on jõutud faasi, kus hakatakse lahendama keerulisemaid küsimusi

Selleks, et riigil oleks võimalik pakkuda kodanikele kvaliteetsemaid ja mugavamaid teenuseid, tuleb eelnevalt koguda vajalikke andmeid. Kuidas riigiasutused praegu andmeid koguvad ja milles seisneb andmete ühekordse küsimise põhimõte, avab seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmehalduse projektijuht Kuldar Aas.

Aas ütleb, et digiriigi arengu toel oleme andmete taas- ja ristkasutamise vallas praegu jõudnud olukorda, kus kiired lahendused ning silmanähtavad suunad on juba teostatud. „Mõtleme nüüd selles suunas, kuidas ka keerulisemaid ja aeganõudvamaid protsesse andmete ühekordse küsimise kaudu mugavamaks muuta,“ selgitab ta. Hea näitena juba ellu viidud lahendustest toob ta välja harjumuspäraseks saanud tuludeklaratsiooni elektroonilisel kujul esitamise, mille rakendamise osas teised riigid Eestilt kogemust ja nõu küsivad.

Samas toonitab Aas, et andmete taaskasutamine on omal moel kahe teraga mõõk. „Oleme täheldanud, et kui küsida inimestelt üldiselt, kas nad soovivad, et parema teenusekvaliteedi eesmärgil riigiasutused nende andmeid omavahel vahetaksid, siis on vastus reeglina positiivne. Kui tegu on aga näiteks politsei-, järelevalve- või maksuteenustega, siis pigem seda ei taheta,“ kirjeldab ta kodanike valdavat meelsust.

Muu hulgas räägib Aas saates sellest, kuidas riigi infosüsteemi hajus ülesehitus kaitseb Eesti inimesi andmete liigse koondamise ja väärkasutuse eest. Näiteks ei ole Eestis praktiliselt võimalik kõigi asutustesse ja ametitesse kogutud andmete kokku toomine ning seeläbi inimeste põhjalik profileerimine.