„Tere isa, mu telefon on katki ja ma kasutan vahepeal ajutist telefoni, kas saaksite kirjutada mulle WhatsAppi sellel numbril https://...“ seisis tundmatult numbrilt laekunud SMSis.
Tähelepanelik silm tabas muidugi kohe ära, et tõetruu selle teate sisu olla ei saa. Kes see ikka oma isa teietaks ning ja peaks keegi hakkama sellisel juhul kasutama just WhatsAppi?
Uurisime siiski Riigi Infosüsteemi Ametist (RIA), millega võiks tegu olla. Saime teada, et tavalise andmeõngitsusega.
„RIA intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) on saanud sarnastest õngitsussõnumitest teavitusi ka varem. Õnneks ei saa ka öelda, et neid on nii palju tulnud, et tegu oleks mingi suurema lainega,“ ütles Fortele RIA pressiesindaja Arno Põder.
Tema sõnul domineerivad parasjagu ikkagi posti- ja kullerfirmade nimel saadetud libasõnumid, millega üritatakse pangakaardi ja kasutajakonto andmeid kätte saada.
Taustaks niipalju, et 2023. aastal tegid mõjuga küberintsidentidest suurima kasvu just erinevad pettused. CERT-EE registreeris mullu 546 pettust, mida on ligi 2,5 korda rohkem kui aasta varem. Kõige kiiremini kasvas Facebook Marketplace’iga seotud petuskeemide hulk.
„Kui rääkida pakipettustest, siis jaanuaris teavitati meid 117 juhtumist, kus posti- ja kullerfirmade nimel esinenud kurjategijad saatsid õngitsussõnumeid. Neist juhtumitest oli mõjuga 16 – see tähendab, et inimesed sisestasid oma andmed ja jäid seetõttu rahast ilma. Kannatanute arv on tegelikult kindlasti suurem, sest kõik ohvrid ei teavita CERT-EE-d. Kaotatud summad ulatusid seejuures sadadest tuhandete eurodeni,“ rääkis Põder.
