15.03.2024, 14:47
Õpetaja Kairi: mind üllatab, kui palju saab õpetaja noore inimese tuleviku heaks ära teha
Kairi Heinsalu on säranud matemaatikaõpetaja rollis kuus aastat.
FOTO:
Kairi Heinsalu on säranud matemaatikaõpetaja rollis kuus aastat, esialgu Viimsi Keskkoolis ja seejärel Viimsi Gümnaasiumis. Ta leiab, et õpetaja on õpilasele kui arengupartner, kes aitab otsida õiget teerada, juht, kes loob keskkonna, kus lapsest kasvab ümbritsevat ja ennast hoidev inimene. Õpetajaks ei plaaninud Kairi aga ealeski saada.
Tundsin, et jõudsin lõpuks õigesse kohta
Kairi valis gümnaasiumis reaalmooduli ja talle meeldisid nii keemia kui ka matemaatika, mispärast oli ülikoolis valitud eriala tema haridusteekonna loomulik jätk: soov elada pealinnas viis ta Tallinna Ülikooli matemaatika eriala bakalaureuseõppesse. Seejärel veetis naine aasta Austraalias ja asus kodumaale naastes panka tööle. Töö kõrvalt otsis Kairi õpingutega sobivat väljundit aasta jagu, kuni astus Tartu Ülikooli magistriõppesse matemaatikaõpetaja erialale. „Olin veendunud, et õpetajaks ma küll ei hakka,“ meenutab ta tolleaegseid tõekspidamisi. Ent eratundide andmisel tundis Kairi üha enam, et õpetamine on väga äge ja süda kutsus sinnapoole. „Matemaatikaõpetajaks õppides tundsin põnevust. Tunnid olid huvitavad, õppejõud ja kaasüliõpilased väga toredad ning õpingud praktikarohked. Tundsin, et jõudsin lõpuks õigesse kohta.“
Tartut meenutab ta helgelt. „Tartu on täielik ülikoolilinn. Õpingute ajal õppisin piisavalt matemaatikat, parajalt pedagoogikat ja võtsin lisakursusi majandusteaduskonnast. Kuna ülikoolihooned on linnas laiali, tuli ühest majast teise minekuks varuda aega. Liikumine loengute vahepeal hoidis vaimu värske ja meele erksana.“ Õpingute jooksul oli aega ka muudeks ettevõtmisteks. „Sain osaleda ülikooli haridusprojektides, millega teenisin raha ja arenesin oma erialal edasi.“
Matemaatika ei jäta kedagi külmaks
Alustava õpetajana kõhkles Kairi, kas õpilased võtavad nii noort inimest ikkagi tõsiselt. „Kuna olin oma matemaatikateadmistes ja -oskustes kindel, siis mõtlesin pigem enesekehtestamisele ning sellele, kuidas õpilasteni jõuda,“ kirjeldab ta esimesi samme. „Õnneks õpetati suhtlusoskust ka Tartu Ülikooli magistriõppes. Kui jõudis kätte olukord, kus tuli ülikoolis omandatut tööl rakendada, oli õpitust abi, sest see avardas mõttemaailma ja aitas koolis esile kerkivaid probleeme ette näha.“ Head erialased teadmised aitasid Kairil olla esimestel aastatel enesekindel ja nii tuli enese klassi ees kehtestamine hästi välja. Ta leiab, et noortega töötamiseks on tarvis mitmekülgseid oskusi, mida ülikool talle ka andis. „Õpetajal on kindlasti vaja püsivust ning suhtlemis- ja juhtimisoskust.“
Reaalaine õpetamisel ja õppimisel tekib palju emotsioone, eriti suurt tunderohkust kannab endas matemaatika. „See on õppeaine, mis nõuab enamjaolt pingutamist. Tunnist puudumisel või teema omandamata jätmisel tekib teadmistelünk, mis raskendab edasijõudmist,“ võtab Kairi lühidalt kokku. Ta on täiesti veendunud, et matemaatilist kirjaoskust on võimalik arendada, ja talle teeb rõõmu, kui ta saab õpilastele anda eluks kaasa matemaatikapädevuse. „Kõige rohkem inspireerib ja motiveerib mind see, kui õppija on 10. klassi astudes kehvade matemaatiliste oskustega ja teeb gümnaasiumi lõpuks suure arenguhüppe.“ Selle arengu jälgimine ja toetamine on see, mis Kairit õpetajatöös toetab ja toidab. Ta veab eest ka Viimsi Gümnaasiumi projekti „Matemaatika 2.0“, kus tehakse tavapärase metoodika asemel matemaatilist arutlusoskust ja analüüsivõimet treenivaid ja toetavaid ülesandeid, mis aitavad jõuda matemaatika mõistmiseni ning toetavad loomingulist lähenemist. „On tähtis, et õppijatest saaksid isemõtlejad ja -tegutsejad, mitte lihtsalt vilunud mudelite äralahendajad,“ lisab Kairi.
Amet, mis on ühiskonnale vajalik
Kairi tajub, et õpetajaametit peetakse vastutusrikkaks ja oluliseks. „Ühiskonnas hinnatakse õpetajaid rohkem kui arvame. Kui palutakse öelda, milline amet on ühiskonnale vajalik, siis tavaliselt tuuakse esmalt esile õpetaja.“ Väärtusliku ja vajalikuna tunneb end ka tema. Lisaks on õpetajatöö huvitav ja mitmekesine, sest saab pidevalt õppida ja areneda. Boonus on targad kolleegid. „Arvatakse, et heaks õpetajaks ei saada, vaid sünnitakse. Tegelikult õpib õpetaja kogu aeg. Ülikoolis saadud teadmiste ja sealsete juhendajateta ei oleks ma kindlasti selline õpetaja, kes ma praegu olen,“ mõtiskleb Kairi. „Hea õpetaja on see, kes laseb õppida ja teab, kuidas juhtida inimesi nii, et nad tegutseksid üheskoos.“
Ta leiab, et õpetaja oskused ja teadmised võimaldavad teha igasugust tööd ja olla edukas mistahes eluvaldkonnas. „Õpetajaks saamine algab pühendumisest oma erialale. Kindlasti soovitan omandada enne õpetajakoolitust oma eriala teaduskraad. Nii oled klassi ees julgem, enesekindlam ja oskad teemasid laiahaardelisemalt käsitleda. Õppijad väärtustavad seda väga.“ Kui temalt küsida, mis teda õpetajatöös kõige enam üllatab, vastab Kairi siiralt: „Uskumatu, kui palju saab õpetaja noore inimese tuleviku heaks tegelikult ära teha!“
