„Otsetabamuse korral on punkris kõik surnud, kui kukub lähedale, saavad kõik põrutada.“ KAB-idest on saanud venelaste hirmsaim relv

Miks on viimastel kuudel kujunenud Ukraina vägede jaoks peamiseks ohuks venelaste juhitavad lennukipommid ehk KAB-id? Kas nendega on üldse võimalik võidelda? Forte uuris lähemalt.

2022. aasta lõpus sai Ukraina armee jaoks kõige ähvardavamaks venelaste relvaks kamikaze-droonid Lancet, mis tegelikult põhinevad Iisraeli kamikaze-droonidel HERO. Lancetitest kujunes Vene armee jaoks põhiline täppislöökideks mõeldud relv, eelkõige sihiti nendega Lääne-päritolu tehnikat. Sõja esimestel kuudel piirasid Lancetite efektiivsust väike lõhkepea ning lühike tegevusraadius ja võrgud, millega ukrainlased oma tehnikat kaitsma hakkasid, kuid selle peale asusid venelased oma drooni täiustama, kasvatasid Lanceti tegevusraadiust 40 kilomeetrini ning paigutasid sellele suurema, kolmekilose lõhkepea. Uuemad Lanceti modifikatsioonid 3M plahvatavad droonide-vastases võrgus nii, et suunab peale plahvatust sihtmärgi poole kuuma metallijoa.

2024. aastal on Ukraina sõja rindel mänginud rolli veelgi ähvardavam relv kui Lancet, hiljuti mängisid need näiteks keskset rolli Avdijivka langemises. KAB-id (v.k. корректируемая авиационная бомба ehk e.k. korrigeeritav lennukipomm) on oma olemuselt ümbertöötatud lennukipommid. Venelased võtavad tavalise pommi, mis enamasti pärinevad isegi 1950.-1960. aastatest ja paigaldavad sellele spetsiaalse elektroonikakomplekti ning spetsiaalsed tiivad, mis avanevad pärast vabastamist ja aitavad pommil elektroonika abiga planeerida sihtmärgile. Navigeerimine toimub inertsiaalsüsteemi ja GLONASS-i abil. Venelastel on ka modifikatsioon, millel on tahke kütusega rakettmootor. Harilikult on KAB-ide tegevusraadius 60-70 km, tahkekütuse mootoriga variantidel 100-120 km.