Pärast Avdijivka linna vallutamist proovib Vene keskväegrupp oma edu edasi arendada ja tungida edasi lääne poole. Praegu kulgeb rindejoon piki Berdõtši – Semenivka – Orlivka – Tonenke külade joont ning nende asulate ümber ja sees käivad lahingud. Nendest lääne pool asub rajoonikeskus Pokrovsk, selle suunas tungivad Vene üksused. Pokrovsk on kohati juba Vene vägede tule all – 6. märtsi öösel said raketilöögis kannatada mitmekorruselised kortermajad ja eramud ning administratiivhooned. Pokrovsk asub linnulennult praegusest rindejoonest umbes 30 km kaugusel. Arvestades keskmist edasiliikumise kiirust praeguses sõjaetapis, on see pikk vahemaa. Samas viib sinna tasane stepimaastik, kus peaaegu puuduvad looduslikud tõkked ja suured asulad, mida kaitsev pool saaks kasutada kindlustusena. Kui Vene armee saavutab selles piirkonnas sügava läbimurde, võib see Ukraina armee jaoks kujuneda katastroofiks.

Viimastel päevadel on siiski Berdõtši-Tonenke lõigul aktiivsemalt tegutsenud Ukraina üksused. Küll aga ei saa rääkida vasturünnakust, sest ukrainlastel on vaja oma positsioone hoida ja kaitseliinide rajamiseks aega võita. Kindlustustöödega on selles piirkonnas halvad lood. New York Times, kes uuris piirkonnast tehtud satelliidifotosid, nimetas 2. märtsil Ukraina kindlustusi üllatavalt nõrkadeks, samuti hõredateks ja algelisteks, ning kahtles, et need võiksid praegu Vene vägesid peatada. Seda kinnitavad ka Ukraina allikad. „1. detsembril 2023 andis kõrgeim ülemjuhataja Volodõmõr Zelenskõi korralduse alustada ridel kaitserajatiste rajamist. Kuid peale sõnade ei ole võimud ikka veel midagi ette võtnud. Praegu ei ole enamikul ehitustöödeks ette nähtud objektidel inseneritööd veel alanud ja seal, kus need on alanud, ollakse üsna alguses. Ükski objekt pole valminud. Tempo on kesine,“ kirjutab üks autoriteetsemaid Ukraina ajakirjanikke, Tsenzor.Neti peatoimetaja Juri Butussov.

Jaga
Kommentaarid