„See on täiesti reaalne.“ Täna 80 aastat tagasi hävitati Narva vanalinn - millised on võimalused selle üles ehitamiseks?

Forte vestles Vana-Narva hävitamise aastapäeval Narva vanalinna kvartali taastamise projekti vedava bulgaarlasest ettevõtja Peter Zasheviga ning uuris, milline on selle õnnestumise tõenäosus.

Märtsipommitamine seondub Eestis tänapäeval enamikule Tallinna pommitamisega 9. ja 10. märtsil, kuid märtsi alguses langes Nõukogude lennuväe suurpommitamise esimeseks ohvriks Narva, mis kuni 1944. aasta alguseni oli teises maailmasõjas suurematest purustustest pääsenud. 6./7. ja 7./8. märtsi öösel panid Nõukogude lennukid Narvale toime kaks suurrünnakut, mille käigus heideti Narvale tuhandeid pomme, mis muutsid kogu linna tulemereks. 8. märtsi hommikul andis Punaarmee suurtükivägi Narva pihta veel ka massiivse tulelöögi, mille tulemusel olid Vana-Narva arhitektuuripärlist, mis oma ilu poolest ei jäänud alla Tallinna vanalinnale, järgi vaid varemed.

Veel 1950ndatel olid plaanid Narva vanalinn taastada. Ehkki linna oli hakatud Nõukogude stiilis tüüpehitisi püstitama juba 1945. aastast, oli Narva vanalinna majade varemetele aed ümber tõmmatud ja plaan need uuesti üles ehitada, nagu tehti pärast sõda näiteks Novgorodiga. Kuid läks hoopis nagu sakslastelt „trofeeks” võetud Königsbergiga, aga ka lätlaste Jelgavaga, kus varemed buldooseriga maha sõideti, keldrid liiva täis aeti ja vanalinna tänavate äärde hruštšovkad ehitati.