Maailm on neljanda massilise korallide pleekimise äärel, mille tagajärjel võib hukkuda elu troopilistel riffidel. Ohustatud on ka Suur Vallrahu Austraalias, teatab Reuters.
Merebioloogid on väidetavalt kõrgendatud valmisolekus pärast kuudepikkust rekordilist ookeani soojenemist, mille on kaasa toonud kliimamuutused ja El Niño.
„Tundub, et sel aastal pleegib tõenäoliselt kogu lõunapoolkera. Oleme sõna otseses mõttes planeedi ajaloo kõige hullema korallide pleekimise tipul,“ sõnas ökoloog Derek Manzello.
Kuumusstressist tingitud korallide pleekimine leiab aset siis, kui korallid tõrjuvad välja nende kudedes elavad värvilised vetikad. Ilma nende kasulike vetikateta kaotavad korallid värvi ning muutuvad ökosüsteemina nälja ja haiguste suhtes haavatavaks.
Korallide värvikaotus võib avaldada laastavat mõju nii ookeanide ökosüsteemile kui ka kalapüügi- ja turismimajandusele, mis sõltuvad tervetest värvilistest riffidest, mis meelitavad ligi sukeldujaid ja turiste.
Viimati kaotasid korallid massiliselt värvi aastatel 2014–2017. Selle aja jooksul kaotas Suur Vallrahu peaaegu kolmandiku oma korallidest. Esialgsed tulemused näitavad, et korallide suremine puudutas umbes 15% maailma riffidest. See aasta tõotab tulla veelgi hullem. Pärast eelmise aasta põhjapoolkera suve leidis aset ajaloo kõige hullem korallide pleekimine Kariibi merel.
Varasemad ülemaailmsed korallide pleekimised toimusid aastatel 2010 ja 1998.
Korallide pleekimist seostatakse sageli loodusliku kliimanähtusega El Niño, mis toob kaasa ookeanivee soojenemise.
