Alustuseks kaks sõna järele proovitud autode põhiomadustest. Nende ühiseks jooneks on see, et rattaid veavad ringi elektrimootorid (X-Trailil siis vaid e-Power tähisega variandid). Peamiseks erinevuseks aga asjaolu, et X-Trailil tuleb elekter kapoti olevast bensiinimootorist, Ariyat tuleb aga välise elektrivõrgu kaudu laadida.

Sellised need testmasinad meil välja nägid:

Nissan X-trail ja Ariya

...ja vähe ilusamal taustal

Nissani uued mudelid Soomes

Ehk et X-Traili versioonil tähisega X-Trail e-POWER on 1,5-liitrise väikese bensiinimootori ainus mõte toota elektrit ja suunata see väikese 1,8 kWh aku vahendusel elektrimootoritesse. Proovisõiduautol oli täpsemalt elektrimootoreid kaks, üks ees ja teine taga, mingit kardaani vaja ei ole. See tähendab, et nelikveo reageerimiskiirus tee haardeteguri muutumisele on 10 000 korda parem kui traditsioonilistel neliveolistel masinatel.

See tähendab ühtlasi ka võrratult paremat juhitavust, sõidujoonel püsimist kiirendusel, suurepärast veojõukontrolli ning momentaalset reageerimist nii juhi tegevusele rooli keeramisel kui kiirenduspedaalile vajutamisel. See tähendab ka, et mingit käigukasti Nissan X-Trail ei vaja.

Nissan Ariya e-4orce testsõit

Teiseks võimsuse näitajad. X-Traili puhul on kahe e-mootori süsteemi koguvõimsus 157 kW (213 hj), millest esimootor annab 150 kW ja tagumine 100 kW. ARIYA mudeli süsteemi koguvõimsus on 225 kW (306 hj). Kiirendus on vastavalt 7 ja 5,7 sekundit.

Mis aga mõlemaid testsõiduautosid ühendas oli e-4orce süsteem.

e-4orce

Nagu number selles terminis tähendab, kirjeldab see nelikveolahendust. Asja mõte on see kummalgi teljel asuv elektrimootor pakub igal ajahetkel igale rattale täpselt vajaminevat võimsuse segu.

Vähest roolikorrektsiooni on tarvis ka seetõttu, et e-4ORCE-ga jaotatakse pöördemoment ette ja taha, et maksimeerida rehvide haarduvust vastavalt teepinna tingimustele ja sõiduki paiknemisele, samal ajal kui pidurdamist juhitakse eraldi kõigi nelja ratta puhul:

X-Traili lahendus

Ja just see lahendus tagab selle, et need mudelid on ülimalt kindlad sõitmaks ilma igasuguse soola-liiva seguta jää- ja lumesegustel teedel ning ka täiesti off-road jääradadel.

Kus selle süsteemi toimivist kõige paremini tunda sai: järsul tõusul nina taeva poole nii, et vasaku külje rattad on klaaslibedal jääl ning parema külje omad veidi hõõrduvamal pinnal. Auto seisab, vajutad gaasi ja liigud vaikselt paigast…

Saan oma kogemusest kinnitada: ei tekkinud mitte ühegi ratta mitte mingisugust tühjalt ringitõmbamist. Jõud jagati süsteemi poolt väga kiirelt ja täpselt ära nendele ratastele, mille all pidav pind.

Kui tavaliselt kulgeb sõit jäistel tavateedel tutvustusüritustel suhteliselt mahedatel kiirustel, siis sel korral hispaanlasest esisõitja meile armu ei andnud ning tõuse-laskumisi, S-kurve ja kohati vägagi libedaid teelõike tuli haarata muljetavaldavalt suurtel kiirustel. On ju ka tegemist Soome ralli ametlike kiiruskatsete asukohtadega.

Veidi pikem kokkuvõtlik video:

Mõlemad mudelid allusid aga sedavõrd hästi juhi soovidele, et kerge käeviibe tuli kui iseenesest:

See auto lihtsalt ei lase autol tavarežiimis naljalt külge ette vajuda ja driftimisliikumisi tegema hakata:

Edasi maasikapõllule. Siin hakkab juba nalja saama. Esimese hooga võtabki rooli taga koha sisse instruktor ja teeme prooviringi, võttis roolisolija hüüdma küll. „Here we go! Yees!“:

Mis seal ikka, aeg endalgi rooli istuda. Esialgu lumerežiim sisse ja need kurvid on tavapäraselt „igavadki“ – auto hoiab kontrolli liiga hästi, ei mingeid äravajumisi ega kontrolli kaotamisi ega liigseid kiirendusi. Lõbusaks läks siis, kui sisse sai lülitatud sportrežiim ja veojõukontroll oma korda välja.

Alustasime sama uljalt, enamus kurve külg ees nina mõõtmas sisekurve, mõeldes vaid sellele, et oluline pole see, kui kiirelt sa kurvi sisse lähed, vaid see, kui kiirelt sa sealt välja saad. Kolme-nelja kurvi järel avastasime end lumehanges ikka: nii mina, kui samal ajal minus paarsada meetrit eespool sõitnud Leedu ametivend. Kohe, kui vastutus langes autolt meile, me end ka teelt väljas pehmes lumevallis ka avastasime.

Läks veel paar ringi, või no ütleme kuus, ja saime auto rajal hoitud ka ilma veojõukontrollita. Lihtsalt veidi varem ja veidi kontrollitumalt tarvis raja välisjoonelt sisekurvi rünnata.

Nissan jäärajal

Kokkuvõttes on Nissan teinud lihtsalt suurepärase juhitavuse ja stabiilsusega autot Põhjamaade oludeks. Olgu siis mahukaks pereautoks või näiteks looduses seigelda armastavale seltskonnale. X-Traili kütusekulu kipub jääma 7-8 liitri kanti sajale, see on mõttekoht ülipikkade maanteetrippide osas.

Uue Nissan X-Traili valisid aasta autoks nii Läti kui Leedu autoajakirjanikud.

Muide, X-Traili nahkne sisemus on lihtsalt ülimugav ja kena:

X-Trail sisemus

Ajakirjaniku sõidukulud Soome kattis Nissan

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid