Raketlane Ants Erik Nõmper: õnnelik olemine on valik

Tallinna Reaalkooli abiturient Ants Erik Nõmper sattus Rakett69 võistlusele juhuslikult: ühes füüsikatunnis otsustati end koos klassivendadega kirja panna, kuid saatesse pääses vaid tema. Kuigi laupäeval tuli tal pardalt maha astuda, sai Ants Erik hindamatuid kogemusi - lisaks esinemisoskusele kasvas ka pingetaluvus. Noormees leiab, et keerulistest olukordadest välja tulles õpibki inimene kõige rohkem.

Kuigi Ants Erik on pärit Tallinnast, on ta oma suved veetnud Kose lähedal Pihuveres, oma isa sünnikodus. Noormees on kindel, et seal võsa niites, õunapuid lõigates ja põllumaalt kive kangutades on kujunenud välja tema töökus ja vastupidavus.

Töökust temas jagub ning tegemisi on ohtralt. Huvi paljude asjade vastu kujunes välja juba lapsepõlves. „Kaheaastasena sain kingituseks laste akutrelli. Sellest ajast alates on ehitamine üheks hobiks,“ meenutab raketlane. „Kõige rohkem võimalusi pakkus selleks liivakast. Ühe päevaga võisin tavalisest liivahunnikust ehitada valmis kindluse või avakaevanduse.“

Algkoolis liitus Ants Erik Reaalkooli Robootikaringiga, kus ehitas Lego MINDSTORMS komplektiga mitmesuguseid masinaid alustades SUMO- või joonejärgimisrobotiga ja lõpetades FLL (First Lego League) võistlusel osalemisega. „Paralleelselt tegelesin kuuendast kuni kuueteistkümnenda eluaastani võistlustantsuga. Võistlustants on spordiala, mida tihtipeale peetakse üsnagi lihtsaks. See on kindlasti vale – võistlustantsijatel peab olema suurepärane võhm ja koordinatsioon - ning seda kõike tuleb teha naeratades.“

Peale põhikooli käis noormees YFU programmiga vahetusaastal Saksamaal. „Elasin vahetusperes Hollandile lähedal väikeses külas nimega Heede, koolis käisin kõrvalkülas Dörpenis. Õppisin aastaga ära saksa keele ja tunnen nüüd palju paremini nende kultuuri. Soovitan vahetusaasta kogemust kõigile!“

Praegu on tema hobiks aga oma startupi arendamine. Eelmisel aastal osales Ants Erik JA Eesti programmis õpilasfirmaga PELA. Valminud on lauamäng „Mida MEEMI“ ning peagi jõuab müügile selle uuendatud versioon.

Lapsena oli Ants Erikul aga tõeliselt väljakutsuv unistus - nimelt tahtis poiss karupüüdjaks saada! „Nüüdseks olen oma sihid natukene ümber vaadanud ja plaanin minna Zürichisse õppima mehhatroonikat,“ muigab ta. „Oma teadmisi plaanin aga kindlasti tagasi Eestisse rakendama tulla.“

Rakett69 saatesse sattus Ants Erik nagu paljud teised osalejad - juhuslikult. Ühes füüsikatunnis otsustas ta koos klassivendadega end saatesse kirja panna, eeskujuks möödnud hooajal saates kaasa löönud klassiõde Monika Siim. Eelvoorudest klassivennad edasi ei saanud, Ants Erik aga sai.

Noormees leiab, et arendas saates osaledes enim oma esinemisoskust, areng toimus ka tiimitöös osalemises. „Saate jooksul kasvas samuti minu pingetaluvus - keerulistest olukordadest välja tulles õpibki inimene kõige rohkem,“ leiab Ants Erik. „Rakett69 saade avas minu silmad rohkem kosmosele. Uurisin kohe peale kosmose-teemalist saadet täpsemalt EstCube’i kohta ja plaanin ka tuleviks kosmoseteemadega rohkem kursis olla.“

Haridust peab Ants Erik oluliseks kolmel põhjusel. Esiteks aitab hea haridus palju paremini maailma mõista. „Miks näib, nagu oleks öisel Berliini aerofotol linn jagatud kahte erivärvi osasse? Kes on Mefistofeles või miks tekib katlakivi? Kõigile neile küsimustele oskab hea hariduse saanud eestlane vastata,“ usub noormees. „Teiseks – haridus on mõtlemise aluseks. Kui käsitleme mõtlemist kui seoste loomise protsessi, siis on oluline nii see, kuidas me seoseid loome, kui ka see, mille põhjal neid loome. Haridus annab meile suure teadmiste kogumi ning õpetab ka nende põhjal seoseid looma. Kolmandaks on haridus oluline, sest õpetab meile ka väärtuseid. Nii kujundab haridusmaastik Eesti tulevikku.“

Koolis on raketlase lemmikud enim reaalained füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia. „Minu jaoks on need õppeained loogilised, sellepärast olen neis ka tugevam. Eks ole ju loogiline! Minu varasem elukogemus kinnitab, et libedal teel on auto pidurdusteekond pikem või et vikerkaar tekib, kui päike paistab ja vihma sajab,“ selgitab Ants Erik. „Minu nõrkuseks on keeled, sest kuidas vene keeles lammas öelda, pole kuidagi loogiliselt tuletatav.“

Noormehe kooliteel on olnud mitmeid õpetajaid, kes on teda erineval moel inspireerinud. „Algkoolis tegi minust kohusetundliku ja sõbraliku õpilase minu klassijuhataja Reet Eentsalu. Oma kindla ja hooliva käega valmistas ta meie klassi ette edasisteks õpinguteks,“ meenutab ta. „Põhikoolis mõjutas mind enim robootikaringi juhendaja õpetaja Ahti Pent. Tema andis mulle vabadust leida ise lahendusi ning samas suuniseid, et roboteid aina paremaks teha.“

Ka gümnaasiumiastmes vedas rakeltasel õpetajatega väga. „Õpetaja Reivo Maasik on palju panustanud minu füüsika-alastesse teadmistesse – kolme aasta jooksul 14 kursust (pea 500 koolitundi) füüsikat. Tema lõbus suhtumine, põhjalikud seletused ja palju praktilisi töid on kindlasti suureks abiks Raketi saates.“

End kõige enam inspireerinud õpetajaks peab Ants Erik aga gümnaasiumiastme klassijuhatajat Madis Somelari. „Ta võtab oma klassi kui inimesi, mitte kui järjekordset tööülesannet. Lisaks meis õigete väärtuste kasvatamisele pühendub õpetaja Somelar ka meie maailmapildi avardamisele. Oleme käinud klassireisil Roomas ja Usbekistanis, külastanud Riigikogu ja Stenbocki maja, kohtunud erinevate poliitikutega ja saanud jõulukingiks raamatu „Tõde ja Õigus“. Samuti on ta meid õpetanud Ukraina eest seisma – iganädalaselt organiseerib ta kooli kogukonnale Ukraina-teemalisi videovestlusi erinevate ekspertidega.“

Noormees usub, et õpetajad ei ole lihtsalt lapsehoidjad – nad kujundavad meie tulevikku. „Tahan, et kõik Eesti lapsed (kunagi ka minu omad) saaksid õppida sama heade õpetajate käe all nagu mina. Praeguse karjäärimudeli ja töökoormusega me aga ainult peletame inimesi õpetajaametist eemale. Loodan, et muutus tuleb varsti, sest muidu variseb juba praegu pragunev haridussüsteem kokku. Aitäh kõigile minu senistele õpetajatele! Hindan Teid väga!“

Oma suurimaks saavutuseks peab raketlane 2023. aasta Parima Õpilasfirma Võistlusel saavutatud 3. kohta, samuti Tartu Maratoni 63 km pikkuse raja läbimist. Õnnetunnet aga tekitavad ka lihtsamad hetked: korralik trenn, lauamäng perega, produktiivne tööpäev, lõbus õhtu sõpradega või lihtsalt aeg suvepäeval raamatut nautida. „Minu jaoks on õnnelik olemine valik. Tuleb tegutseda ja mõelda positiivselt, küll siis tekib ka tunne.“