Paleontoloogid avastasid vampiirkalmaari kivistunud jäänused, mis hoidis veel oma saaki hambus

Kivistis on hästi säilinud, mis muudab leiu harukordseks.

Paleontoloogid avastasid seni tundmatu vampiirkalmaari liigi, mis elas umbes 183 miljonit aastat tagasi. Sellest anti teada teadusajakirjas Swiss Journal of Paleontology ilmunud artiklis.

„[Avastuse] tõeliselt põnev aspekt on see, et loom kivistus, hoides saaki hambus ning see kujutab endast äärmiselt haruldast ajas säilinud kivistunud kiskja ja saaklooma vastasmõju juhtumit,“ selgitas Newsweekile artikli autor Ben Thuy Luksemburgi riiklikust loodusmuuseumist.

Varem on avastatud arvukalt väljasurnud vampiiri-laadseid olendeid, mis viitab sellele, et need olendid olid eelajalooliste ookeanikoosluste oluline komponent. Kuid rühma ainus elusolev liige on Vampyroteuthis infernalis, kelle nimetus tähendab tõlkes „põrgu vampiirkalmaari“.

Antud uuringus kirjeldatud eelajalooline vampiirkalmaari isend leiti 2022. aasta mais Luksemburgi kaguosas Bascharage’is läbi viidud väljakaevamiste käigus. Leid pärineb varajuura perioodist, mis kestis ligikaudu 201–174 miljonit aastat tagasi.

„Uue fossiili kõige ebatavalisem aspekt on see, kuidas see säilinud on - sealhulgas selliste struktuuride jäänused, mis tavaliselt ei säili: näiteks lihaskude, tint või silmad,“ ütles Thuy.

Leitud olend ehk Simoniteuthis oli väga sarnane tänapäevase kalmaariga, kuid tal oli kaheksa jalga. Olend oli umbes 38 cm pikk. Simoniteuthis oli aktiivne kiskja. Suus hoidis see kahte väikest kalakest, mis näitab, et ta suri oma viimase söögikorra ajal.

Simoniteuthis elas madalas rannikumeres, mis paiknes praegusel Euroopa mandril. Selle olendi ebatavaline säilivus on tingitud veekogus valitsenud keskkonnatingimustest.

„Kui ülemine veekiht kubises mereelustikust, siis alumised olid tollal valitsenud kliima ja ookeanide tsirkulatsioonitingimuste tõttu hapnikuvaesed. Tänu merepõhja lähedal paiknenud hapnikuvaesele veele säilis Simoniteuthi korjus tervena ja teised merekiskjad seda lõhki ei rebinud,“ ütles Thuy.

Teadlane märkis, et leid aitab paremini mõista juura perioodi mereelustikku.