Teadlased leidsid hämmastavalt hästi säilinud 30 miljoni aasta vanuste taimede kivistised

Teadlased tegid kindlaks, et taimed säilisid tänu sellele, et nad kattusid kiiresti vulkaanilise materjaliga.

Austraalias leiti suurepäraselt säilinud kivistunud taimed, mis elasid miljoneid aastaid tagasi.

Materjali, milles fossiilid esinevad, nimetatakse silkreediks. Kivistisi uurinud meeskond tahtis lähemalt uurida silkreetsete taimefossiilide asukohti Austraalias. Eelkõige oli nende eesmärk valgustada, kuidas taimed neis kohtades säilinud on, rääkis uuringu autor Andrew Rozefelds Newsweekile.

Teadlased jõudsid järeldusele, et selliseid paiku leidub tavaliselt Ida-Austraalias ja neid seostatakse alati vulkaaniliste materjalidega. Kuigi Austraalia on geoloogiliselt stabiilne, ei olnud see alati nii. Umbes 40–20 miljonit aastat tagasi oli selle riigi idaosas märkimisväärne vulkaaniline tegevus.

Fossiilsed taimed on sageli kokkupressitud või säilinud jäljenditena. Kuid silkreetsete fossiilide taimed, mis pärinevad enamasti umbes 30–20 miljoni aasta tagusest ajast, on säilinud kolmemõõtmelisena.

Teadlased tegid kindlaks, et sellise suurepärase säilimise jaoks pidid taimed kiiresti vulkaanilise materjali alla jääma. See, et vulkaaniline materjal mattis taimed kiiresti enda alla, näitab, et nad kasvasid sel ajal oma algses asukohas. See stsenaarium annab teadlastele võimaluse heita valgust eelajalooliste taimekoosluste olemusele.

„Teistes piirkondades, kus taimefossiile esineb, näiteks jõgede deltad, ei saa me kunagi olla kindlad, kui kaugele taimed vooluga võisid kanduda või kas need kuulusid erinevat tüüpi taimestikku,“ selgitas Rozefelds.

Silkreetfossiilide suurepärane säilivus võimaldab teadlastel võrrelda neid tänapäevaste taimedega, tuvastada ja mõista nende evolutsioonilisi seoseid.