PROOVISÕIT | Toyota Hilux ei proovi oma olemust varjata
(3)
Ma kirjutan seda ja ei usu isegi: mulle meeldis Toyota. Nimi, mis minu jaoks seostus alati kõige igavamate ja sõidunaudingust kaugemate autodega, osutus äkki… hämmastavaks. Aga alustame algusest, kirjutab Accelerista.com.
Ma vältisin Toyotat, sest mulle tundus alati, et nende lähenemine autokultuuri mõistmisele oli liiga kaugel minu omast. Kaasaegsetest hallidest Toyotadest ei suutnud ma nimetada ühtegi, mis oleks köitnud minu tähelepanu, kuni ilmus GT86 ja järgnes GR Yaris. Tundub, et just sel hetkel meenus jaapanlastele, et nad oskavad teha mitte ainult Priust igale maitsele, vaid mäletavad ka oma ajalugu ja suurepäraseid autosid, mis erutavad kõigi mõtteid, kes on automaailmaga seotud.
Ma otsustasin alustada oma lähenemist kaubamärgile kaugelt. Hilux ei ole kaugeltki see mudel kaasaegses Toyota valikus, mis esimesena meelde tuleks. Kuid just see mudel sütitas minus huvi proovida, mis see endast kujutab.
Hiluxi kohta teadsin ma vähe, kuid piisavalt, et luua ettekujutus. Esiteks, Hilux oli esimene auto, mis jõudis iseseisvalt Põhjapoolusele, pilootideks veidi joobes Jeremy Clarkson ja James May. Teiseks, see masin on võimeline taluma kukkumist kõrghoonest, üle elama üleujutuse, tulekahju, vandalismi ja kõike muud, mis pähe võib tulla.
Kolmandaks – kui maailmas toimub relvastatud konflikt, siis Hiluxi kasti mahub suurepäraselt kuulipildija, raketiheitja ja palju muudki. Piisavalt huvitav komplekt alustamiseks.
Ja nii saangi ma võtmed kätte – kõige tavalisemad, välja arvatud üks asi: varustustase Invincible. “Võitmatu” Toyota, muigan ma. Tundub, et turundajad teevad oma tööd suurepäraselt. Kiiresti rooli!
Minu jaoks ei olnud üllatus kõva plastiku rohkus, vananenud multimeedia ja “mittemoekas” analoognäidikupaneel, mis siiski näeb välja parem kui paljud digitaalsed. Kuid Hilux ei püüa paista millegi enamana, kui ta on – tööauto igaks elujuhtumiks. Pigem üllatas mind meeleoluvalgustus, mida ma ei suutnud ümber lülitada millelegi muule peale sinise. Kuid kui sõitjateruumi “mänguasjade” mitmekesisus võib pettumust valmistada inimesele, kes kujutab autojuhtimise protsessi ette kui suhtlemist isikliku arvutiga, siis need, kes naudivad suhtlust autoga mehaanika kaudu, leiavad Hiluxist kui mitte vaimustust, siis kindlasti põnevust.
