Peaaegu kahel kolmandikul (63%) neist organisatsioonidest paluti teisel korral rohkem maksta. Korduva lunavararünnaku puhul oli 36% juhtudest tegemist sama ohuallikaga ja 42% puhul teise küberkurjategijaga.
Kokku kannatas 56% organisatsioonidest viimase 24 kuu jooksul rohkem kui ühe lunavararünnaku all.
Uuringus, mille käigus küsitleti üle 1000 küberturvalisuse valdkonna spetsialisti, leiti, et 84% organisatsioonidest nõustus pärast rikkumist lunaraha nõudmisega.
Neist alla pooled (47%) said oma andmed ja teenused kahjustamata tagasi, mis rõhutab, et maksmine ei ole üldiselt hea lahendus.
Cybereasoni CISO valdkonna asepresident Greg Day selgitas, et lunaraha nõudmiste maksmine on mitmel põhjusel probleemne.
„See ei garanteeri, et ründajad ei müü teie andmeid mustal turul, et te isegi saate oma failid ja süsteemid täies mahus tagasi või et teid ei rünnata uuesti,“ märkis ta.
Vastajad nimetasid lunaraha nõudmise maksmise otsustamisel mitmeid tegureid - hirm tundliku teabe avaldamise või äri kaotamise ees, et see oli elu ja surma küsimus või neil polnud tagavarafaile. Osadele tundus maksmine kõige kiirem lahendus ja osadel oli tol hetkel vähe inimesi tööl.
Ligi pooled (46%) lunavaraohvrite ohvritest hindasid, et rünnaku tagajärjel kaotas ettevõte 1-10 miljonit dollarit, kusjuures 16% teatas üle 10 miljoni dollari suurusest kahjumist.
USA ettevõtete keskmine lunarahanõudmine on tõusnud 1,4 miljoni dollarini ehk 1,3 miljoni euroni, mis on kõikidest riikidest kõige suurem arv. Sellele järgnesid Prantsusmaa (923 000 eurot), Saksamaa (703 000 eurot) ja Ühendkuningriik (390 000 eurot).
