Maast umbes 3,8 miljardi valgusaasta kaugusel asuvate noorte täheparvede „kaelakee“ võis tekkida pärast väljapaiskumist tohutusuurest mustast august. The Independent kirjutab, et „kaelakee“, kus asuvad tähed meenutavad niidile tõmmatud helmeid, asub SDSS J1531 nime all tuntud suures galaktikate parves. Selle hiiglasliku parve keskmes ühinevad kaks suurt galaktikat, mida ümbritsevad omakorda 19 suurt heledat tähtede parve.
Esimest korda jäädvustati see paik 2014. aastal NASA Hubble’i kosmoseteleskoobi abil. Astronoomid usuvad, et selle moodustas tohutu väljavool – samaväärne energiaga, mille vabastaks miljard Päikese-taolist tähte ühel ajal plahvatades –, mis paiskus välja ülimassiivsest mustast august umbes neli miljardit aastat tagasi. See vool surus välja SDSS J1531 ümbritseva kuuma gaasi ja tekitas hiiglasliku mullilaadse õõnsuse.
Astrophysical Journalis avaldatud töö autorite sõnul võib „kaelakee“ uurimine valgustada ka seda, kuidas mustad augud toimivad „kosmiliste termostaatidena“, mis püüavad galaktikaparvedes gaasi.
Osana uurimistööst analüüsis teadlaste meeskond röntgen- ja optiliste raadioteleskoopide andmeid ning rekonstrueeris kosmiliste sündmuste jada. Voog tekitas raadio- ja röntgenlaineid, mis salvestati Chandra röntgenikiirguse vaatluskeskuse ja LOFARi raadioteleskoobiga. Teadlaste sõnul on neil seni õnnestunud tuvastada vaid üks voog, kuid mustad augud vabastavad tavaliselt kaks sellist voogu – mõlemas suunas, sisse ja välja. Teadlased usuvad, et kaugemal täheldatud raadio- ja röntgenisignaalid võivadki olla märgiks teise voo jäänustest.
