500 triljonit Päikest: avastati Universumi heledaim ja „näljaseim“ must auk

500 triljoni Päikese valguse allikas ehk J0529-4351 leidis Tšiilis asuv VLT (Very Large Telescope) universumi servast. See objekt on kõige eredam, mille teadlased kosmosest kunagi leidnud on.

Tegu on kvasari ehk tekkiva galaktika aktiivse tuumaga, mille keskel on tohutu isuga ülimassiivne must auk. Iga päev neelab see meie Päikesega võrdse ainemassi ja selle mass on võrdne 17 miljardi Päikesega.

Kuid mitte auk ise ei hõõgu, vaid hõõgub seda ümbritsev nn akretsiooniketas, mis ilmub „söömise“ käigus.

Rangelt võttes, nagu kirjutavad Nature Astronomy’is objekti J0529-4351 uurinud teadlased, avastati see kvasar juba aastaid tagasi, kuid selle tegelik ulatus selgus alles nüüd.

Kvasar on aktiivne galaktiline tuum, mille energiaallikaks on ülimassiivne must auk, mis imeb endasse tohutul hulgal ümbritsevat ainet. Kui see aine kiirendab musta augu keskpunkti suunas, hakkab see kiirgama kõige eredamat valgust, mis on nähtav suurte vahemaade taha: näiteks objektilt J0529-4351 lähtuval valgusel kulus meieni jõudmiseks 12 miljardit aastat! Ega asjata nimeta astronoomid kvasareid mõnikord universumi majakateks.

Teadlaste sõnul on selle kvasari puhul kõik üllatav. Näiteks tema heledus, mis on Päikesest enam kui 500 triljonit korda suurem. Seda valgust kiirgab kuum akretsiooniketas, mille läbimõõt on seitse valgusaastat. Kuna eranditult kõigi teadaolevate galaktikate keskmes on ülimassiivne objekt, tähendab see suure tõenäosusega, et sellised objektid on iga galaktika evolutsiooni lahutamatu osa. Kuid peamine mõistatus seisneb selles, kuidas sellised massiivsed mustad augud võisid areneda Universumi tekke varases staadiumis, kui nende tekkeks polnud piisavalt ainet.

Seetõttu kalduvad teadlased nõustuma stsenaariumiga, mille kohaselt need objektid tekkisid otse gaasist, mis eksisteeris vahetult pärast Suurt Pauku, võib-olla isegi enne esimeste tähtede teket.