Saksamaa, Briti, Rootsi, Norra võimud ja NATO esindajad on hiljuti hoiatanud, et Venemaa võib rünnata NATO idatiiba. Nende sõnad peegeldavad Euroopas suurenevat ärevust pärast Ukraina vastupealetungi nurjumist ja enne USA presidendivalimisi.

Poliitikutel on praegu kaks küsimust: kui kaua saab EL toetada Ukrainat ilma USA abita ja mis saab siis, kui Washington jätab NATO Euroopa liikmed Venemaa vastu üksi. Selle taustal kasvab hirm sõja ees Venemaaga. Kui varem oli üldtunnustatud seisukoht, et tuumariikide vaheline konflikt tähendab tuumasõda, siis nüüd kaalutakse ka teisi stsenaariume, sealhulgas Vene armee ja Euroopa armee kokkupõrget ilma USA osaluse ja tuumarelvadeta. Euroopa poliitikakujundajad teavad, et Venemaa on kaks aastat Ukrainas kestnud sõda kasutanud oma sõjalise potentsiaali kasvatamiseks tõhusamalt kui lääs ning suutnud suurendada sõjalist toodangut ja asendada oma kaotusi. Selle tõttu on 2024. aasta alguseks Euroopast haihtunud eufooria, mis tekkis, kui Venemaa 2022. aastal Ukrainas läbi kukkus.

Jaga
Kommentaarid