KUULA | Olukorrast digiriigis: tehisaru kasutamisel on mitmeid eeliseid, aga ka kitsaskohti

Tuleb välja, et tehisintellekt on olemas olnud juba aastakümneid. Digimaailma hoogsa arengu tulemusel on tänaseks järele jõudnud ka muu vajalik tehnoloogia selleks, et kasutada juba praegu ning planeerida ka tulevikuks nutikaid tehisarul põhinevaid lahendusi. Kuidas kavatseb Eesti selles valdkonnas ülejäänud maailmaga sammu pidada või ehk isegi juhtrolli astuda, räägib saates „Olukorrast digiriigis“ Kristel Kriisa Riigi Infosüsteemi Ametist.

Tehisintellekti peamiseks väljundiks tavainimeste jaoks on praegu palju kõneainet pälvinud ChatGPT platvorm. Kriisa tunnistab, et platvormi õppimis- ja arenemisvõime viimase aasta jooksul on olnud meeletu. „Tuuakse paralleele, et kui platvormi eelmine, 3.0 mudel oli kui nõelatorge, siis hiljuti ilmavalgust näinud 4.0 mudel on selle kõrval kui jalgpall. Seega, kes teab, võib-olla on järgmine versioon juba nagu maakera,“ toob ta välja ilmeka võrdluse.

Siiski ei ole ChatGPT praegu ainuke tehisintellekti lahendus. „Näiteks PRIA on katsetanud masinnägemislahendusi selleks, et tuvastada, kas põld on niidetud ja mis vili põllul kasvab. Samuti katsetatakse tehisintellekti näiteks radioloogias ja isegi kohtusaalis, kus kõnetuvastuse abil paneb masin iga öeldud sõna kirja,“ tutvustab Kriisa erinevaid valdkondi, kus juba tehisaru kasutatakse.

Samuti käsitletakse saates tehisintellekti kasutamisega seotud võimalikke turvariske ja üldisi kitsaskohti. Saatejuht on Tanel Talve.