INTERVJUU | Politoloog Vitali Portnikov: Venemaa ja Ukraina vahel relvarahu sõlmimine näib aina tõenäolisemaks muutuvat

„Ukraina NATO liikmeks võtmine oleks riskantne samm. Ühest küljest võiks see praeguse sõja lõpetada, teisalt võib Kreml siis astuda otsesesse konflikti NATO liikmetega kuni tuumarelva kasutamiseni välja,“ arvab Vitali Portnikov.

Ukraina sõda jooksis 2023. aastal mõlema poole jaoks tupikusse, ent nii või teisiti on Venemaa endiselt selle konflikti tugevam ja Ukraina nõrgem pool. Vägagi võimalik, et Ukrainal on takistanud pärast 2022. aasta sügist rindel edu saavutamast poliitikute kasvav sekkumine sõja planeerimisse ja tegevustesse. Näiteks kui Bahmutis arenes olukord juba selgelt Ukraina kahjuks, jätkati selle kaitsmist ja pärast tehti katseid varemeteks muudetud rajoonikeskust isegi tagasi vallutada, tõmmates selleks ära hinnalisi ressursse Ukraina lõunarindelt, kus kõik 2023. aastal suurt läbimurret ootasid. Lõpuks ei tulnud seda ei Bahmutis ega ka Zaporižžja oblastis. Kuid erinevalt Venemaast seisab Ukraina armee silmitsi tõsise elavjõunappusega, sest Ukraina juhid pole suutnud tagada armee elavjõuga täiendamist. Praegu on mobilisatsiooniküsimus Ukraina ühiskonna jaoks eriti valulik ning poliitikudki on proovinud viimased poolteist aastat seda edasi lükata, et mitte ühiskonnas ärevust ja rahulolematust kasvatada. Peale selle pole lääneriikidelt oodatav rahaline ja sõjaline abi vastanud Ukraina ootustele. Millega see kõik lõppeda võib? Forte vestles Ukraina poliitikat tundva Vitali Portnikoviga võimalikest tulevikustsenaariumitest.

Eestis jahmatas paljusid Valeri Zalužnõi vallandamine. Mis võis teie arvates olla selle otsuse ajend? Kas tõesti see, et Zelenskõid ja tema lähikondlasi häiris kindrali populaarsus?