CGI Eesti kosmose ärisuuna juhi Sille Kraami soovitus noortele: tehke suure kirega seda, millesse usute

„Rakett69“ teadussaade seikles laupäeval kosmilistel radadel, kus teadustaibude tegutsemisel hoidis silma peal ka tarkvaraettevõtte CGI Eesti kosmose ja kaugseire ärisuuna juht Sille Kraam. Muljetavaldava karjääriga naine leiab, et loodusega lastele kaasa antud uudishimu süsteemseks toitmiseks tuleb nii kooli kui ka kodu poolt luua soodne keskkond. Sest läbi pideva uudishimu võivad sündida tõeliselt suured asjad.

Sille, Sul oli tore võimalus osaleda „Rakett69“ saates kohtunikuna. Kas ja kuidas noored Sind üllatasid?

Tooksin välja kolm asja. Esiteks, jätkuvalt ei väsi ma üllatumast, kui nutikad ja uudishimust pakatavad tänapäeva noored on. Ühtlasi oli väga äge vaadata, et vaatamata sellele, et mingis teemas tunti ennast nõrgana, siis puhtalt loogilisele mõtlemisele ja pragmaatilisele talupoja mõistusele tuginedes jõuti õige lahenduseni. Ehk iga lahendus ei peagi olema hirmkeeruline ning nõudma koolipingis mingisuguste konkreetsete (pähe tuubitud) teadmiste omandamist. Piisab loogikast ja tugevast närvist.

Teiseks jäi silma mulle noorte julgus ja tugev närvikava. Kuigi noored tunnistasid enne filmimist ja võistluse algust, et on pisut närvis, siis kaamera ees ei paistnud see kuidagi silma.

Kolmandaks oli väga armas vaadata, kuidas üksteist hoiti, julgustati ja toetati. Meeskonna- ja koostegemise vaim on noortes väga tugev. Tundub, et noored talendid järgivad tänapäeval väga selgelt mõtteviisi: kui tahad kiiresti kuhugi jõuda, mine üksi, kui tahad kaugele välja jõuda, mine koos. Ehk üksi pusides võib, aga enamus juhtudel kaugele ei jõua.

Kuidas hindad haridust, mis noored praegu koolist saavad - kas see on piisav või kas midagi on puudu?

Kindlasti on tänane kooliharidus/õpiväljundid paremini seotud praktilise poolega ehk kuidas koolis õpitut saaks rakendada erinevates valdkondades. Näen oma koolis õppivate laste pealt, kui huvitavaid praktilisi katseid ja seoseid nad loovad erinevate ainetundide raames. Et nad saaksid varakult vastuseid oma miksidele ja oskaksid seoseid luua. Lastel on loodusega kaasa antud uudishimu ja selleks, et see uudishimu ei kaoks, tuleb luua nii kooli kui ka kodu poolt hea soodne keskkond uudishimu süsteemseks toitmiseks. Sest läbi pideva uudishimu võivad sündida tõeliselt suured asjad.

Kui konkreetselt kaks asja välja tuua ning mõelda Eesti kui tehnoloogiariigi narratiivile, mille eelduseks on tugeva tehnika- ja reaalteaduste taustaga talentide olemasolu, siis tuleks meil tänases haridussüsteemis lai matemaatika teha kohustuslikuks. Matemaatika süvitsi õppimine on suurepärane aju treenimine ning loogilise mõtlemise arendamine. See tuleb kasuks igal erialal.

Teiseks, eeskujud inspireerivad ja tekitavad motivatsiooni. Ehk mida rohkem me koolidesse erinevatelt erialadelt inimesi rääkima kutsume ja nende kogemuse ja õppetunnid noorte ees lahti rullime, seda parem. Eeskujudel on meeletult suur mõju.

Mida noored võiks ise teha, et enda silmaringi laiendada ja endale sobiv valdkond leida?

Mina soovitaks esiteks võimalikult palju asju proovida, et aru saada, mis sobib ja mis ei sobi. Iga kogemus on väärtuslik. Ja igast kogemusest õpib midagi. Mida tegelikult paljud juhtimisgurud on välja toonud ja millesse ma ise ka usun, on see, et valid välja 2-3 inimest, kellelt sul on midagi õppida, ning proovid nende inimeste audientsi võimalikult palju saada.

Uudishimu, uudishimu, uudishimu. Toida oma uudishimu süsteemselt. Lugemine on suurepärane viis oma uudishimu toita ja silmaringi laiendada. Meenub üks podcast, kus LHV juht Madis Toomsalu rääkis, et lugemine on tema suur kirg ja eelkõige just ilukirjandus! Lugemine on aidanud tal õigeid juhtimisotsuseid teha. Huvitav on fakt, et 68-aastane Bill Gates korraldab juba aastaid igal nädalal enda juures ühe õhtusöögi, kuhu ta kutsub vastavalt välja valitud valdkonnale maailma parimad eksperdid kohale, et kuulata, mis valdkonnas toimub. Tal on alati märkmik ja pastakas käes, et kõik oluline kirja panna. Ehk uudishimu ja soov kuulata oma valdkonna parimaid on kindlasti üks hea viis oma vaimset musklit toonuses hoida.

Millises koolis Sina käisid ja mis sellest enim meelde on jäänud?

Mina lõpetasin Mart Reiniku kooli, mis tol ajal oli gümnaasium. Meelde jäid eelkõige matemaatikatunnid, kus meil oli väga äge õpetaja (Mart Oja, kes on jätkuvalt matemaatikaõpetaja Jaan Poska Gümnaasiumis). Tema fenomen seisnes selles, et ta õpetas seda ainet väga süsteemselt ja läbimõeldult, tunnis oli kord ja mis seal salata, õpetajal oli ka oma karisma. Keemiatund oli aga täiesti piin – puudus süsteemsus, seos praktilise eluga ja võimalus katseid teha. Sellest on kahju, sest seda ainet oleks olnud võimalus väga ägedalt õpetada.

Millest ma puudust tundsin ja mis loodetavasti on täna haridussüsteemis paremini ära lahendatud, on see, et keegi oleks varakult aidanud aru saada, mis on minu tugevused ja vastavalt sellele aidanud mul neid tugevusi edasi arendada ja paremaid valikuid ette sööta. Tervele ühiskonnale on ju kasulikum, kui me suudaks maksimeerida iga kodaniku tugevused. Selleks on vaja noori suunata ja aidata neil näha erinevaid võimalikke valikuid.

Millised õppeained sulle veel meeldisid ja millistega raskusi oli?

Lisaks matemaatikale meeldis mulle kunst, kuna seal ei olnud valesid vastuseid, oli vaid kunstniku vaatenurk. Geograafia oli ka vahva, kui just õpetaja kaardikepiga liiga tihti lauda ei tagunud. Tervitan õpetaja Torimit!

Ei meeldinud keemia, sest ma ei suutnud enda jaoks välja mõelda, milleks mul kõike seda vaja on. Ühtlasi ei meeldinud kehaline kasvatus, kuna korraliku võrkpalli- ja suusatrenni kõrvalt puudus tunnis täielik metoodika ja süsteemsus ning rollimudel.

Kas Sul on meeles õpetajad, kes Sind kõige enam positiivselt mõjutasid?

Tervitan siinkohal varem mainitud suurepärast matemaatikaõpetajat Mart Oja. Tänu tema poolt saadud tugevale põhjale olid ülikoolis kõrgem matemaatika I ja kõrgem matemaatika 2 kursused mu lemmikud.

Kui suur roll on õpetajatel noorte kujundamisel?

Väga suur, aga siinkohal on vaja rõhutada ka seda, et õpetajad ei saa ära teha lastevanemata tegemata tööd. Alustades kasvõi sellest, et noorel ei oleks unevõlga ning ta vaimse pingutuse kõrval tegeleks korralikult ka füüsilise pingutusega ehk käiks trennis.

Õpetaja, kes on inspireeriv, kes teeb õppeaine omandamise huvitavaks, kes otsib seoseid reaalse eluga, kes annab võimaluse katsetada ja arutleda, ja õpetaja, kes oskab märgata oma õpilastes potentsiaali, on imeline õpetaja.

Kas ja kuidas riik saaks õpetajatele rohkem toeks olla?

See on tänase meediauudiste taustal väga hea küsimus. Mina läheneksin sellele nii, et meie riigi julgeolekuks on targad ja nutikad inimesed ning iga haridusse pandud euro on investeering (mitte kulu!) ka meie riigi julgeolekusse ja majanduslikku heaolusse. Selleks on meil vaja hästi toimivat haridussüsteemi, kus töötavad motiveeritud ja mitte viimase piiri peal ja ots-otsaga kokku tulevad õpetajad. Jah, ma arvan, et riigi roll on maksta õpetajale nende tööle väärilist palka, vaadata üle õpetajate töötingimused ning reformida koolivõrku. See ei ole kulu, see on investeering. Seetõttu ajavad natuke marru poliitikute sõnavõtud meedias, kes ütlevad, et probleem pole rahas, raha ikka leitakse kui vaja, aga puudu on poliitilisest tahtest. Küsimus on pigem selles, kui pikka perspektiivi me vaatame.

Millal ja kuidas otsustasid, mida ülikooli õppima minna? Kas said sealt kõik vajaliku tööellu astumiseks?

Minuga oli kahjuks see lugu, et ma ei teadnud, mida õppima minna ja kõige turvalisem tee oli valida majandusteaduskond. Ehk kui keskkool sai lõpetatud, siis parema mõtte puudumisel panin paberid sisse Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonda. Juhtus nii, et ühe aasta õppisin Tallinnas, aga siis otsustasin ülikooli vahetada ning alustasin Tartu Ülikoolis otsast peale. Tundsin puudust sellest, et keegi oleks mul aidanud vastavalt minu tugevustele ja potentsiaalile võimalikud valikud koos välja joonistada.

Kas ma teeksin täna teistmoodi? Jah. Majandust ma põhiainena enam ei õpiks, vaid valiksin selle kõrvalaineks. Põhiaineks valiksin mõne valdkonna, mida hiljem oleks keeruline nullist omandada, tõenäoliselt midagi reaal-, materjali-, loodusteaduste valdkonnast. Majanduse osa on iga kell võimalik lihtsalt juurde omandada. Aga füüsikat naljalt pärast 4 aastat keskkooli lõpetamist õppima ei minda.

Kas ma sain sealt kõik vajaliku tööellu astumiseks? Nagu peaaegu alati, mitte ühelegi töökohale pole nn valmis inimest ehk alati tuleb midagi juurde õppida. Nii ka minuga, aga ma võin öelda küll, et sain korraliku põhja alla, mille pealt tööellu sukelduda. Küll aga tundsin õpetamise juures puudust sellest, et meil õppejõududena oleks rohkem praktikuid ehk inimesi, kes on elus mõne ettevõtte loonud ja kellel on märkimisväärne kogemustepagas ettevõtlusest. Kasvõi külalislektorite vormis. Tööl käimise vahepeal olen jõudnud ka kaks magistrikraadi omandada: ühe Tartu Ülikoolis tehnoloogia juhtimises ja teise Taltech-i IT kolledžis digimuutuste osas. Uuesti kooliminek, kui sul on juba arvestatav töökogemus, on väga äge. Haarad infot teise nurga alt ja saad kuulata teiste kogemusi.

Sul on olnud huvitav karjäär, kuidas see kujunenud on ja mida erinevatest rollidest oled kaasa võtnud?

Mul on olnud õnne teha läbi üks väga äge teekond avalikus sektoris ning tõestada endale, et analüütikust võib tugeva tahtmise ja suure tööga välja jõuda asekantsleri tasemele. Igav ei ole kunagi hakanud, sest iga roll on pakkunud uusi väljakutseid ja arenemisvõimalusi. Sellel teekonnal on väga olulist rolli mänginud minu kaks kunagist ülemust, kes märkasid minu potentsiaali ning andsid võimaluse uusi suurema vastutusega rolle proovida. Selle usalduse eest olen väga tänulik. Olen saanud erineva suurusega tiime juhtida, nullist uusi asju käivitada ja eks kõige suuremad sisemised kasvatajad on olnud erinevad kriisid. Covid õpetas toime tulema tugeva stressiga, mil tööpäevad ulatusid 12-tunnini ning nädalavahetustest said tööpäevad. Õpetas juhtima ja motiveerima inimesi üle veebi töötama rohkem kui tavapäraselt, ühise eesmärgi nimel.

Avalik sektoris töötamine on kindlasti kasvatanud nahka paksemaks ehk teed tööd hingega, aga ei võta ebaõnnestumisi või negatiivseid lööke hinge. Seda on vaja, et fookus ei kaoks ära. Töötasin kokku 10 erineva ministriga, kellel kõigil oli erinev käekiri, mis vajas harjumist ning kindlasti ka uuesti ja uuesti teemade lahti seletamist. Üks konkreetne asi, mida olen sellest teekonnast kaasa võtnud ja mis on hästi oluline: aja järjekindlalt seda asja, millesse sa usud.

Üheks sinu ülesandeks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis projekt, mille tulemusena sai Eestist Euroopa Kosmoseagentuuri täisliige. Miks see Eesti jaoks oluline on?

Nagu ma varasemalt olen erinevates sõnavõttudes öelnud, siis Eesti võib olla küll rahvaarvult ja SKP-lt väike, aga see ei tähenda, et me ei või endale lubada suuri ambitsioone ja need ka ellu viia. Selleks on vaja nutikaid ja tarku inimesi ning neid meil on! Eesti liikmelisus Euroopa Kosmoseagentuuris võimaldab Eesti ettevõtetel teha kõrgetasemelist teadus- ja arendustööd, saada ligipääs valdkonnas suurte tegijate/peatöövõtjate tarneahelasse, ligipääs kõrgetasemelisele ekspertiisile, tänu ESA kvaliteedimärgile ja referentsile leida kliente väljaspool kosmosesektorit. Oleme välja arvutanud, et iga euro, mille Eesti riik on kosmosevaldkonda investeeringud, toob meie majandusele tagasi 3,5 eurot. See on päris hea investeering, mis arendab meie kõrgtehnoloogilist ettevõtlust, toodab päeva lõpuks maksutulu ja loob kõrge lisandväärtusega eksporti.

Töötad hetkel CGI kosmose valdkonna ärijuhina. Millised on su tööülesanded ja eesmärgid?

Eelkõige on eesmärk kosmosevaldkonda hoogsalt edasi arendada, olla nii praegu kui ka tulevikus CGIna hinnatud ja professionaalne koostööpartner Euroopa Kosmoseagentuurile, ettevõtetele ja avalikule sektorile.

Avalikus sektoris töötades nägin, et tegelikult saaks riik kosmosevaldkonna/tehnoloogiate poolt pakutavat palju rohkem ära kasutada. Ma tahaks aidata neil näha rohkem seda, kuidas on võimalik läbi nutikate lahenduste ka riigi poolt pakutavaid teenuseid kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks muuta. Riigi roll võiks olla rohkem uute tehnoloogiate võimaldaja, ettevõtetele turu looja, riskantsematele tehnoloogiatele/lahendustele referentskliendiks olija. Ka riigi kaitsevõimet on võimalik suurendada kosmosetehnoloogiate abil, näiteks satelliitidelt tulenev info annab kiire ja täpse olukorra hinnangu, mille põhjal ennast kaitsta või siis vastast rünnata.

Mul on kaks peamist teemat, kuhu tahaks suurema fookuse panna: kosmose küberturve ning kaugseire. Ideaalis kaugseire laiem rakendamine riigiteenuste osana. Mis puudutab kosmose küberturvet, siis teema on üha aktuaalsemaks muutunud, kuna satelliitide arv ning andmemahtude arv on järjest kasvanud, üha rohkem on tarkvaralisi satelliite - kosmosetaristus kasvab sõltuvus tarkvarast -, mis võivad olla haavatavad küberrünnakutele. Andmete turvaline liikumine kosmosetaristu ja maajaamade vahel eeldab küberturbe teemaga tõsisemat tegelemist. Töö juba hoogsalt käib Euroopa Kosmoseagentuuri projekti raames, Eestil on kahtlemata head eeldused olemas, kuid kosmosespetsiifikast lähtudes on siin meil vaja kindlasti veel kompetentse kasvatada.

Teine teema ehk kaugseire on täna veel suhteliselt lapsekingades, aga valdkonnal on meeletult suur potentsiaal. Siin jääb kõige suuremaks väljakutseks lisaks andmete kiirele kättesaadavusele ka uudsetele rakendustele klientide leidmine. See on ka põhjus, miks ma väga tahaks, et kaugseiret rakendataks riiklike teenuste arendamisel. Sellest ka eelnev jutt riigi innovaatilistest hangetest. Kaugseire lahendused pakuvad väga olulist juhtimisinfot avalikule sektorile - näiteks keskkonnaseirega seonduvalt. Ühtlasi pakub see tänases avaliku sektori kulude kokkuhoiurežiimis võimalust efektiivsuse kasvuks. Näiteks ei ole vaja andmeid kokku ajada paikvaatluste tulemusena, vaid neid andmeid on võimalik kätte saada satelliitpiltidelt.

Kui Eesti on valmis selliseid innovaatilisi lahendusi oma teenuste paremaks muutmiseks kasutama, siis on see väga heaks referentsiks, et aidata ettevõtetel minna välisturge valutama. Sellega antaks hoogu meie oma ettevõtetele. Minu üks missioone CGI-s on aidata avalikul sektoril näha seda, kuidas kosmosevaldkonna poolt pakutavad võimalused aitavad muuta avaliku sektori toimimine efektiivsemaks ja nutikamaks. See eeldab riigi poolt ka suuremat valmisolekut uute innovaatiliste lahenduste katsetamisel.

Mida võiksid õppima minna noored, keda paelub kosmose teema. Kas õppida võiks Eestis või pigem sihtida välisülikoole?

Kosmoseteema on väga lai ehk siin on vaja kompetentsi paljudelt erialadelt. Sõltub ka sellest, kas paelub pigem riistvara või tarkvara pool. Kindlasti oleks heaks valikuks inseneeria hariduse omandamine, teadmised füüsikast. Kuna riistvara juhitakse läbi tarkvara, siis IT-haridus on ka tõenäoliselt möödapääsmatu. Näiteks meie kosmosetiimist on valdav osa IT teadmistega, osa neist ülikoolis õppinud, aga osa ka iseseisvalt progemise endale selgeks teinud. Välismaale soovitan ma alati õppima minna, olgu see mistahes valdkond. Kui kosmosespetsiifilisest ülikoolidest rääkida, siis kindlasti üheks soovituseks oleks Strasbourgis tegutsev International Space University, mille aastase kursuse on 3 eestlast lõpetanud ning neist 2 töötavad täna edukalt kosmosesektoris. Ise võtsin sealt kunagi nädalase kursuse ja meeldis väga.CGI ootab tudengeid kandideerima ka tasutatud praktikaprogrammis, mille kohta leiab täpsema info siit - https://www.cgi.com/ee/et/suvepraktika.

Mida soovitaksid noortele, kelle sihiks on Eesti elu paremaks muuta. Kuidas nad saaksid seda teha?

Mõelge välja, mis on teie tugevused ning siis keskenduge nendele tugevustele. Nagu ma ka juba varem ütlesin, tehke suure kirega seda, millesse usute. Ses suhtes on äge vaadata, kui teadlikud ja missioonitundelised tänapäeva noored juba on. Kui öeldakse, et inimene hakkab oma töö tähendusele mõtlema alles 40ndates, siis mul on tunne, et tänapäeva noored on juba suhteliselt varakult oma tegevuse tähenduse ära mõtestanud. Kuidas seda paremini teha? Tehke ennast ühiskonnas rohkem kuuldavaks, leidke endal tugevad liitlased ja ajage järjekindlalt oma asja.

Soovita 3 raamatut, mida noored kindlasti enda arendamiseks võiksid läbi lugeda.

1. „The Ultra Mindset“, Travis Macy

2. „Speed and Scale“ , John Doerr

3. „Why We Sleep“, Matthew Walker

Teadusvõistluse „Rakett69“ järgmine episood on eetris juba 2. märtsil kell 19.30 Eesti Televisioonis.