Tähetolm on olnud ehitusmaterjaliks kivistele planeetidele, nagu Maa, ja isegi elule endale. Kuid üks suuremaid küsimusi on see, millised tähed ja kuidas moodustavad tolmu, kirjutab Independent.
Nüüd on rahvusvaheline astronoomide meeskond avastanud Universumis senitundmatu tolmuallika – erilise supernoova, mis reageerib ümbritseva gaasiga.
Supernoovad on oma arengu lõppjärku jõudnud tähed, mis plahvatuse tagajärjel paisuvad kordades. Uurimuse objektiks olnud plahvatus leiab aset kaksiktähesüsteemis ja uuringu kohaselt põrkab selle supernoova plahvatuse tekitatud lööklaine ühe või mõlema tähe poolt varem välja paisatud mateeria vastu, tekitades nii uut kosmilist tolmu. Teadlased vaatlesid seda supernoovat esimese kolme aasta jooksul pärast plahvatust. Nende sõnul asub see meist umbes 300 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas spiraalgalaktikas ja on üks kõige viljakamaid tolmu tekitavaid supernoovasid, mis eales leitud. Seni on teadlased tolmuallikate otsimisel keskendunud II tüüpi supernoovadele, massiivsetele tähtedele, mis plahvatavad oma lühikese eluea lõpus tuuma kokkuvarisemisena tuntud protsessi käigus. Ajakirjas Nature Astronomy avaldatud uues uuringus vaadeldi Ia tüüpi supernoova nimega SN2018evt. Teadlased jälgisid SN2018evti kolm aastat, kasutades erinevaid kosmoseteleskoope, sealhulgas NASA Spitzeri ja NEOWISE missioone, aga ka maapealseid teleskoope. Vaatluse käigus täheldasid teadlased, et supernoova valgus hakkas meie silmadele nähtavatel lainepikkustel hämarduma ja seejärel infrapunavalguses heledamalt helendama – see on teadlaste sõnul selge märk tolmu tekkest.
