„See oli Eesti riigile õudusunenägu.“ Mis pani 105 aastat tagasi saarlased ja muhulased mässama?

Saaremaa ja Muhumaa mässust kujunes iseseisva Eesti vabariigi kõige kohutavam veresaun.

1919. aasta veebruaris saartel lahvatanud mäss on Eesti ajaloos üks vastuolulisemaid sündmusi. Ühest küljest pole võimalik, et mässajad ei andnud endale aru, mida nad teevad ja kelle vastu nad lähevad, sest mässu alguseks oli Eesti iseseisev ja oma valitsusega olnud juba kolm kuud. Teisalt tapeti ja hukati mässu maha surudes kolmekohaline arv saarlasi ja muhulasi, mis tekitas omakorda küsimuse, ega jõu kasutamisega liiale mindud.

Saaremaal tehti esimene mässukatse juba 1918. aasta detsembris Kogulas, kuid see ei tõmmanud veel kohalikke kaasa. Traagilised sündmused hakkasid rulluma 1919. aasta veebruaris, kui Muhusse hakati koguma mobiliseeritud mehi, kes plaaniti edasi mandrile saata. Peeti ju sel ajal vabadussõja ühtesid raskemaid lahinguid ning mehi läks sõjaväkke vaja.