„Rakett69“ võistlusel siniste tiimis tegutsenud Mari Ann oli uudishimulik ja teadmishimuline juba pisikese tüdrukuna. „Armastasin lasteaia-ealisena raamaturiiulist entsüklopeediad otsida ja sealt ilusaid pilte kosmosest vaadata. Uurisin ka seda, kuidas asjad seestpoolt välja näevad või kuidas nad toimivad,“ meenutab raketlane. „Olin tohutult õnnelik, kui sain kõik suure venna piltidega entsüklopeediad endale, sest tema neid enam ei soovinud.“ Ka praegu on lugemishuvi endiselt alles, kuid aega raamatute jaoks vähem kui sooviks.

Võistlemist ja pingeliste olukordadega toimetulekut õpetas neiule ujumistrenn, millega Mari Ann 11 aastat tegeles - basseinis käis ta iga päev, ka nädalavahetustel. „Mulle meeldis väga võistlustest osa võtta ja endast alati parim anda. Samuti näha, kuidas ma iga päevaga kiiremaks ja tugevamaks saan,“ on ta kogemuse eest tänulik. „Mäletan hästi ühte võistlust Soomes, kus mu suur vend oli varem mitmeid kordi poodiumikohti noppinud. Mõtlesin, et ülivinge oleks ka ise esikolmikusse saada.“ Kui esimestel kordadel see ei õnnestunud, siis ühel päeval sai unistus teoks. Mari Ann läks starti sooviga isiklikku rekordit parandada, nautis võistlust täiega ja finišeerides avastas, et lisaks isiklikule rekordile pälvis ka 1. koha. „Olin enda üle väga uhke, siiani olen. Kui naudid teekonda ja unistad suurelt, siis on absoluutselt kõik võimalik,“ on ta veendunud.

Hobisid oli väikesel Mari Annil veelgi. „Olen juba pisikesest peale olnud suur maiasmokk ja armastanud magusate asjade küpsetamist. Alustasin pannkookidega ja olin vanematele abiks suuremate kookide küpsetamisel, siis hakkasin vaikselt keerulisemaid küpsetisi valmistama.“ Praegu läheb suur osa vabast ajast õppimisele ja kooliga seotud huvitegevustele, kuid tüdruku kulinaarsete saavutustega saab end kurssi viia Instagrami kontol @mariteebsyya.

Lisaks õpingutele tantsib Mari Ann kooli rahvatantsuansamblis Leesikad, laulab koori segakooris ja vokaalansamblis, aegajalt esineb ka soololauljana ning tegutseb aktiivselt õpilasesinduses üritusi korraldades, ajakirja toimetades ja sotsiaalmeediaga tegeledes. Paistab, et suure osa ärkvelolekust veedabki tüdruk koolis.

Head haridust hindab Mari Ann väga ja peab seda lausa supervõimeks, mis muudab võimekaks just enda soovitud erialadel. „Hea haridus on oluline selleks, et mõistaksid, kuidas maailm töötab ning selleks, et oskaksid maailmas juhtuvaid asju just enda jaoks lahti mõtestada,“ lisab raketlane. „Elu on palju põnevam, kui tead, kuidas kõik toimub ja toimib.“

Õppeainetest pakuvad tüdrukule enim huvi matemaatika, bioloogia ja loovad tunnid nagu käsi- ja puutöö, muusika ja kunst. „Matemaatika on suurepärane õppeaine, et harjutada loogilist ja analüütilist mõtlemist, võimet näha seoseid erinevate ideede vahel. Samuti pakub matemaatika struktureeritud raamistikku, mis aitab mõista maailma matemaatilisest vaatevinklist. Matemaatika ei ole lihtsalt tund, kus peab käima, ta on midagi palju enamat, ta on aluseks paljudele teistele teadusharudele ja sageli on kasulik ka igapäevaelus.“

Bioloogia paelub teda seetõttu, et avab uksed elusorganismide - kaasa arvatud inimeste - sisemaailma, mis on täis keerulisi, aga samas põnevaid protsesse. „Bioloogia aitab mõista, kuidas kõik silmale nähtavad ja nähtamatud komponendid elusorganismides moodustavad tervikliku ja funktsioneeriva süsteemi nagu näiteks INIMESE,“ on ta vaimustunud. Loovad tunnid köidavad Mari Anni aga seepärast, et oma kätega millegi tegemine paneb tööle hoopis teised ajupiirkonnad ja õppimine muutub palju huvitavamaks.

End enim inspireerinud õpetajaks peab sinisesse tiimi kuulunud raketlane 10. klassi matemaatikaõpetaja Annika Volti. „Enne mulle lihtsalt meeldis matemaatika, aga tema pani mind sellesse õppeainesse armuma. Õpetaja Voldi tunnid olid alati väga sisukad ja põnevad ning ma tundsin, et ma päriselt mõtlen ja töötan kaasa,“ meenutab tüdruk. „Kontrolltööd olid küll üsna rasked, aga see ei heidutanud mind, vaid hoopis vastupidi, iga päevaga tahtsin aina rohkem ja rohkem üha keerulisemaid ülesandeid lahendada ning matemaatilistele probleemidele lahendusi leida.“ Mari Ann leiab, et kui õpetaja teeb oma tööd suure rõõmu ja kirega, on ka õpilastel tunnis põnev olla.

Oma suurimateks saavutusteks peab tüdruk poolmaratoni läbimist, Lottemaale näitlejana tööle saamist, koolis Vaba Lava võitu ja nüüd ka Rakett69 saates osalemist. Aga eesmärke on veelgi. „Tulevikus tahaksin läbida täismaratoni ja teha igasuguseid muid põnevaid asju ning kunagi tahaksin väga reisida kosmosesse,“ unistab Mari Ann. „Äkki on mul võimalik olla esimene eestlane kosmoses!“ Ta leiab, et iga väiksemgi võit ja saavutus on tähistamist väärt, sest just pisikesed võidud viivad meid edasi. „Natukene hulljulgust ja usku endasse ning kõik saab võimalikuks!“

Endasse uskus tüdruk ka saatesse kandideerimisel. Esimese aasta ebaõnnestumine motivatsiooni ei vähendanud - tuli uuesti proovida!

„Eluaegset unistust ei saa ju niisama käest lasta. Soovisin end proovile panna ja näha, milleks ma võimeline olen. Kellele ei meeldiks siis seiklused ja uued kogemused - Rakett69 saade on selleks suurepärane koht,“ on ta selle võimaluse üle väga õnnelik. „Ja telekas oli samuti äge olla!“

Mida ta saatest õppis? „Õppisin lõpuks korralikult akutrelli kasutama!“ muigab raketlane rõõmsalt. Kuid mitte ainult. „Sain praktikasse panna neid teadmisi, mida olen koolis omandanud. Ammutasin ka palju uusi teadmisi ja sain tutvuda lahedate inimestega, kes seda saadet teevad. Leidsin samuti uusi sõpru, kes on nii targad ja loovad just teadusvallas. Lihtsalt imeline!“

Eelmistest hooaegadest on Mari Annile enim meelde jäänud Karl Vilhelm Valter, Annabel Lokna ja Smaragda Lucia Sarana. „Nad kõik pakatasid energiast, uudishimust ja teadmistest, nende loovad lähenemised ülesannetele ja seoste loomine enda teadmiste ning ülesannetega olid ja on mulle inspiratsiooniks,“ toob ta varasemaid raketlasi esile. „Särav naeratus ja rõõmus meel ei lähe mul vist kunagi meelest ja Annabeli moto „Kui see on loll idee, aga töötab, siis see ei ole loll idee!“ jäi mulle kõvu kajama ja on mingil määral ka minu motoks saanud.“

Lapsena tahtis tüdruk saada hambaarstiks, kuid praegu huvitab teda neuroloogia, täpsemalt aju- ja uneteadus. „Samas olen täheldanud, et huvid ja soovid muutuvad ning aasta pärast võivad mul olla hoopis teistsugused plaanid, mida edaspidi õppida soovin,“ sõnab Mari Ann tulevikust rääkides. „Kukkusin küll just kosmoseteemalises saates välja, aga juba pisikesest peale on mul olnud salajane unistus saada astronaudiks ja reisida ringi universumi avarustes.“

Isegi kui kõik unistused teoks ei saa, on elus palju seda, mis Mari Anni õnnelikuks teeb. „Ikka ja alati esimesena minu kallis perekond ja minu sõbrad, kes toetavad mind igas olukorras ja on valmis mulle igal hetkel appi tulema,“ loetleb tüdruk. „Teiseks päikesepaisteline soe ilm - kohe, kui päike pilve tagant välja tuleb, tõusevad mu suunurgad ülespoole ja meel muutub helgeks, päev paremaks ja mina õnnelikumaks.“ Kolmandaks toob ta välja teiste inimeste õnnelikuks tegemise. „Kui mul on võimalus kellegi meelt või olemist kasvõi grammi võrra paremaks teha, siis ma ka seda teen, sest kui minu ümber on õnnelikud inimesed, olen ka ise palju õnnelikum.“

Teadusvõistlus „Rakett69“ jätkub 2. märtsil kell 19.30 Eesti Televisioonis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena