Briti teadlased simuleerisid arvutil planeetide teket ja avastasid, millised need tegelikult pärast tekkimist välja näevad. Independenti teatel leidsid teadlased, et kui tähtede ümber tekivad uued planeedid, on neil lapik pigem kuju, nagu tavalisel lutsukommil.
Kesk-Lancashire’i ülikooli teadlased kasutasid planeedi moodustumise modelleerimiseks arvutisimulatsioone. Oma mudelite väljatöötamiseks kasutas meeskond astrofüüsika kontseptsiooni, mida tuntakse ketta ebastabiilsuse teooriana – see seisneb selles, et planeedid moodustuvad lühikese aja vältel noorte tähtede ümber tiirlevate tiheda gaasi ja tolmu ketaste purunemisel.
Teadlaste sõnul on see esimene kord, kui teadlased uurisid vastsündinud planeetide kuju nende moodustumise ajal. Nagu teadlased märgivad, peeti noori planeete alati kerakujulisteks, kuid selle asemel osutusid need lapikumateks ning näevad välja umbes nagu lutsukommid. Kui uued planeedid kasvavad, siis neile langeb uus materjal, mis peamiselt pärineb nende endi poolustelt, mitte ekvaatorilt. Teadlaste sõnul on tulemused olulised, eriti kui vaadelda planeete läbi teleskoobi, kuna nende kuju muutub sõltuvalt vaatenurgast.
Teadlaste sõnul võivad tähelepanekud, mis kinnitavad noorte planeetide tarretises lamedat kuju, aidata vastata võtmeküsimusele nende moodustumise kohta.
Planeetide tekke kohta on kaks teooriat. Esimene ja kõige levinum on tuumade akretsioonimudel, mille järgi tolmuosakesed kasvavad järk-järgult ja kleepuvad omavahel kokku, moodustades pika aja jooksul suuri planeete. Kuigi see teooria selgitab hästi selliste planeetide teket nagu Maa, ei selgita see täielikult Jupiterist palju suuremate gaasihiiglaste teket, sest protsess võtaks liiga kaua aega. Teine teooria, ketta ebastabiilsus, on teadusmaailmas vähem populaarne, kuid võib selgitada suuremate planeetide teket võimalikult lühikese aja jooksul. Briti teadlased ise väidavad, et nende töö viitab konkreetselt ketta ebastabiilsuse mudelile, mitte tuumade akretsioonimudelile.
