Saksamaal Ranise lähedal asuv leiukoht on üks vanimaid kinnitatud kaasaegse kiviaja inimkultuuri leiukohti Kesk- ja Loode-Euroopa põhjaosas.

Tõendid selle kohta, et Homo sapiens ja Homo neanderthalensis elasid kõrvuti, on kooskõlas genoomiliste tõenditega, et need kaks liiki ristusid aeg-ajalt omavahel. Samuti toidab see kahtlusi, et moodsate inimeste sissetung Euroopasse ja Aasiasse umbes 50 000 aastat tagasi aitas välja ajada neandertallased, kes olid seal elanud enam kui 500 000 aastat.

Geneetiline analüüs koos Ranise leiukoha arheoloogilise ja isotoopanalüüsi ning radiosüsiniku dateeringuga on üksikasjalikult esitatud kolmes artiklis, mis ilmusid teisipäeval ajakirjades Nature ja Nature Ecology and Evolution.

Ranisest leitud kiviterad on sarnased kivitööriistadega, mida on leitud mitmetest Moraavia, Poola, Saksamaa ja Ühendkuningriigi leiukohtadest. Varasema dateerimise tõttu oli Ranise leiukoht teadaolevalt 40 000 aasta vanune või vanem, kuid ilma äratuntavate luudeta, mis näitasid, kes tööriistad valmistasid, oli ebaselge, kas need olid neandertallaste või homo sapiens’i loodud.

„Uued leiud näitavad, et Homo sapiens tegi selle tööriista ja oli sel ajavahemikul ehk 45 000 aastat tagasi nii kaugel põhjas,“ ütles Elena Zavala, üks neljast Nature’i artikli autorist. „Nii et need on ühed varaseimad Homo sapiens’id Euroopas.“

„Ranise koopakoht annab tunnistust Homo sapiens’i esimesest levikust üle Euroopa kõrgemate laiuskraadide. Selgub, et kiviesemeid, mida peeti neandertallaste valmistatuks, kuulusid tegelikult varase Homo sapiens’i tööriistakomplekti,“ ütles Pariisi Collège de France’i professor Jean-Jacque Hublin.

„See muudab põhjalikult meie seniseid teadmisi selle perioodi kohta: Homo sapiens jõudis Loode-Euroopasse ammu enne neandertallaste kadumist Edela-Euroopas.“