Teadlased, kes uurivad keiserpingviine, uurivad regulaarselt satelliidipilte, et hoida lindude jälgimist, sest nende pruun guaano paistab välja nende Antarktika pesitsuspaikade helevalge taustaga võrreldes - isegi kosmosest vaadatuna.

Hiljuti on teadlased kasutanud satelliite selleks, et jälgida linde, kes otsivad uusi pesitsuspaiku glabaalse soojenemise tõttu väheneva merejää tingimustes.

Erinevalt enamikust teistest pingviinidest, kes pesitsevad Antarktika suvel paljasalusel pinnasel, pesitsevad keiserpingviinid, munevad ja kasvatavad oma noori merejää peal talvel. Konkreetsemalt öeldes vajavad keiserpingviinid „maismaakindlat“ jääd, st stabiilset merejää tüüpi, mis on kindlalt kalda külge kinnitatud.

Keiserpingviinid on pingviinide seas kõige pikemad ja raskemad. Nende kõrgus ulatub 122 cm-ni ja kaal umbes 22–37 kg-ni.

Kuid merejää muutub üha ebausaldusväärsemaks. Aastal 2022 tappis varajane merejää murdumine Bellingshauseni meres tõenäoliselt rohkem kui 9000 tibu, mida teadlased kirjeldasid kui katastroofilist pesitsusprobleemi. Kuna noortel lindudel ei ole veel veekindlaid sulgi nagu nende vanematel, ei suuda nad Lõuna-Jäämere jäistes vetes ellu jääda, kui nende jääplatvorm liiga varakult sulab.

Otsides kolooniaid, mis olid võib-olla püüdnud ümber asuda, leidis väljaandes Antarctic Science avaldatud uuringu autor Peter Fretwell, Briti Antarktika Uuringuameti geograafilise informatsiooni ametnik, selle asemel neli uut rühma, vaadates Euroopa Komisjoni satelliidi Copernicus Sentinel-2 ja satelliidi Maxar WorldView-3 aastatel 2018-2022 tehtud fotosid.

Nüüd on teadaolevate keiserpingviinide kolooniate koguarv 66.

Uuringu käigus tuvastati koloonia, mida teadlased kunagi pidasid täiesti kadunuks. Tegelikult on see aga alles 29 km ida pool oma varasemast pesitsuspiirkonnast uuesti asutatud. Need linnud kolisid ümber MacDonald’i jäämäe lähedusse pärast seda, kui nende vana asupaik Brunt’i šelfil kaldeerus ookeani, selgub Briti Antarktika Uuringu teatest.

Kuigi üks tuvastatud kolooniatest oli suur, oli ülejäänutes vähem kui 1000 liiget, seega muudavad Fretwelli sõnul uued kolooniad tõenäoliselt populatsiooni üldist suurust vähe.

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu andmetel elab looduses hinnanguliselt 250 000 pesitsevat paari keiserpingviine, kes liigitatakse „ohulähedaste“ liikide hulka.

„Tulemused annavad meile ettekujutuse kolooniate levikust ja asukohast ning see on väga, väga oluline, kui me kavatseme jälgida, kuidas nad kohanevad kliimamuutustega,“ ütles Fretwell NBC News’ile.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena