Teadlased leidsid Kuult ainulaadse kivimitüübi, mis võib muuta arusaama meie kaaslasest ja selle koostisest. Selle analooge Päikesesüsteemis ei eksisteeri.
Bristoli, Münsteri ja Cardiffi ülikooli teadlaste rahvusvahelise grupi uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Nature Geoscience. IFL Science’i järgi on neil kivimitel ainulaadsed keemilised omadused ja need tekkisid Kuu sisemuses 3,5 miljardit aastat tagasi.
Mõistatus sai alguse kui NASA Apollo missioonide käigus 1960. ja 1970. aastatel võetud pinnaseproovid sisaldasid kõrge titaani-sisaldusega basalti, kuid nende tihedus on väga väike.
„Siiani ei suutnud teadlased reprodutseerida magma koostist, mis ühtiks titaanirikaste basaltide põhiliste keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Eriti keeruliseks on osutunud nende madala tiheduse selgitamine,“ kommenteeris Münsteri ülikooli teadur Martijn Klaver.
Hiljutine uuring näitab, et sellised magmad, mida tuntakse „titaanirikaste basaltidena“, on Kuul tavalised. Teadlased leidsid, et kui ilmeniiti sisaldavad kumulatsioonid reageerivad tavalise mineraalse oliviini ja ortopürokseeniga, klapib sulam titaanirikaste basaltidega.
