Astronoomid on avastanud kosmosest rõngakujulise megastruktuuri, mille proportsioonid seavad kahtluse alla olemasolevad universumi teooriad.
Guardiani andmetel on Maast umbes 9,2 miljardi valgusaasta kaugusel asuva Suure Rõnga läbimõõt umbes 1,3 miljardit valgusaastat ja ümbermõõt umbes neli miljardit valgusaastat. See teeb selle üheks suurimaks kosmosestruktuuriks, mis iial leitud on.
Struktuuri avastas Suurbritannia Central Lancashire’i ülikooli magistrant Alexia Lopez. Ta leidis ka teise tohutusuure struktuuri - Hiiglasliku Kaare.
Märgitakse, et need avastused on olulised, kuna Suure Rõnga suurus on vastuolus kosmoloogia fundamentaalse alustega, mida nimetatakse kosmoloogiliseks printsiibiks ning, mis väidab, et üle teatud ruumilise skaala on universum homogeenne ja tundub kõigis suundades olevat samasugune. Teoreetiliselt peaks universum paistma tohutu vormitu ruumina. Kosmoloogid on välja arvutanud, et praegune struktuuride suuruse teoreetiline piir on 1,2 miljardit valgusaastat, kuid Suure Rõnga ja Hiiglasliku Kaare suurus umbes 3,3 miljardit valgusaastat, ületavad selle piiri.
Lopezi sõnul ei uskunud astronoomid praegustele kosmoloogilistele teooriatele tuginedes, et sellise suurusega struktuurid on võimalikud. „Me ootaksime võib-olla ühte äärmiselt suurt struktuuri kogu meie vaadeldavas universumis. Suur Rõngas ja Hiiglaslik Kaar on kaks tohutut struktuuri ja need on suisa kosmoloogilised naabrid, mis on äärmiselt põnev,“ märkis ta.
Huvitaval kombel asuvad mõlemad struktuurid Maast samal kaugusel, Boötesi tähtkuju lähedal, mis suurendab tõenäosust, et need on osa ühest ja samast kosmoloogilisest süsteemist.
Kosmoloogid pole kindlad, milline mehhanism võis Suure Rõnga tekkimise põhjustada. Üks võimalus on akustilised lained varases universumis, mida tuntakse barüoni akustiliste võnkumiste nime all, mis võis kaasa tuua sfääriliste struktuuride moodustumise tänapäeva galaktikates. Teine seletus on kosmiliste defektide olemasolu universumi koes, mis võib põhjustada aine paksenemist.
