Raketlastel tuleb tõeliselt toimekas aasta. Millised on nende plaanid ja eesmärgid?

Uus aasta algab paljudele uute ja põnevate eesmärkide ning plaanidega. Millised on teadusvõistluse „Rakett69“ viimase hooaja osalejate ning tiimiliikmete seatud sihid? Üks nendest näiteks leiab, et igasse õnnelikku päeva tuleb endale teadlikult korraldada pisut ilu, intelligentsust ja armastust.

13. hooaja võitnud Tartu Ülikooli arstitudeng Martin Veližanin ütleb, et plaanid alanud aastaks on üsnagi lihtsad. „Minu ees seisab arstiteaduse üks raskemaid semestreid, seega on eesmärk lõpetada kevadsemester headele hinnetele. Lisaks sellele plaanin suvel teha ära meditsiinitudengitele kohustusliku staabiohvitseride sõjalise baaskursuse, et järgnevatel suvedel saaksin keskenduda töötamisele.“ Noormehe sõnul saab sügissemester olema võrdselt raske kevadsemestriga, nii et õppimisindu peab jätkuma ka sinna.

Viimasel hooajal suurepärase 2. koha saavutanud Joosep Lukini plaanidesse mahub lisaks koolile ka muid eesmärke. „Soovin hakata rohkem trenni tegema, ajaplaneerimise tõsiselt käsile võtta, oma firmat arendada ja sinna rohkem panustada, otsida uusi lahedaid võimalusi ja kohtuda huvitavate inimestega.“ Ta lööb kaasa ka Solaride’i tiimis ning annab endast kõik, et uus päikeseauto oleks eelmisest parem ja efektiivsem.

Parima tüdruku tiitli ning teadusvõistlusel 3. koha pälvinud Annika Tilga ütleb, et on päris suur lubaduste ja eesmärkide panija. „Neid on isegi nii palju, et tihti neist paljud ei realiseeru, seega olen viimastel aastatel üritanud neid rohkem selliselt sõnastada ja mõelda, et kuhu ma tahaksin järgmise aasta lõpuks jõuda ja milline ma tahan olla: alustan sealt, seega liiga palju numbrilisi eesmärke ei pane.“

Annika üheks eesmärgiks on kogeda vähemalt korra kuus midagi uut, võõrast, võibolla midagi lausa ebamugavat ehk panna ennast rohkem nendesse olukordadesse, mis arendavad, aga kus ei ole liiga mugav olla. „Kuna ma tegelen pidevalt paljude asjadega ja need varieeruvad seinast seina, siis mul on ka plaan panna iga nädala kohta kirja, mis ma tegin või mis on need kõige erilisemad mälestused sellest nädalast, koguda kõik need mõtted ühte purki kokku ja aasta lõpus lugeda ning väärtustada paremini seda, mida ma tegin ja kuhu ma jõudnud olen.“

Samuti on Annikal plaanis lugeda rohkem raamatuid, teha asju, mis teda siiralt õnnelikuks muudavad, reisida vähemalt ühte uude riiki ja õppida ütlema „jah“ vaid hästi valitud võimalustele. Samas tunnistab noor naine, et ka puhkamine on üheks oluliseks eesmärgiks. „Võtan iga mingi aja tagant ühe terve päeva ning puhkan, ja mitte ainult füüsiliselt, vaid päriselt ka ei muretse asjade pärast, mis vajavad tegemist. Nii ongi terve päev ainult mulle puhkamiseks, mil stress pole lubatud.“

Võistluselt silmapaistvaima raketlase tiitliga lahkunud Smaragda Luchia Sarana kinnitusel on temalgi mitmed eesmärgid ja plaanid paigas. „Kindlasti tegelen ma edasi oma praegu veel pisikese ettevõtte arendamisega. Selles vallas on teha ja saavutada veel nii palju, et kõiki neid asju ülesse loetlema hakates ma vist loetlema jääksingi, aga elevus on suur.“

Lisaks on tal suur soov alanud aastal ellu viia veel üks projekt, mis alles küpsemas ja millest saab ehk mõne aja pärast juba lähemalt rääkida. „Siis on veel üks suurem, võiks lausa öelda, et selles vallas Eesti suurim projekt, mis on veel täielikku kinnitust ootamas ning loodetavasti on ka see minu selle aasta kavas.“

Smaragda muigab, et üheks plaaniks on elada võimalikult äsja lõppenud aasta vääriliselt. „2023. aasta on olnud mulle meeletuks hüppelauaks, andnud palju võimalusi ennast arendada ja proovile panna. Alanud aastal tegelen veel suuresti planeerimise ja oma aja struktureerimisega, sest tunnen, et kuigi olen siiani igale poole jõudnud, kuhu jõuda olen tahtnud, siis mida aeg edasi, seda suuremaks lähevad eesmärgid ning seda rohkem nõuavad need ka tähelepanu.“

„Rakett69“ saates juba aastaid kohtuniku rollis üles astunud teadlase Kaja Pae üheks suureks sooviks on see, et meie majandus oleks teadmismahukam. „Tööstus ja ettevõtted võiksid osata olla targemad tellijad ja teadmised ülikoolide (alus)uuringutest jõuaksid majandusse. See otsade sõlmimine ja võrgustike moodustamine ülikoolide-tööstuse-materiaalse ressursi vahel on väga mitmeplaaniline ülesanne ja eeldab mitmete hoiakute muutmist, kuid annab ühiskonnale väga palju arengu- ja eneseteostuse liine. Ühiskond pole varem nii keeruline ja võimalusterohke olnud. Ja mingis mõttes on selles keerukuse potentsiaalis, täpsemalt otsade sõlmimises ja ühiskonna eneseteostuse motivatsioonis peidus ka vastused käimasolevatele kliima-, tervise-, tehisaruväljakutsetele. Lühidalt on mu soov uuel aastal paremini mõista rohelise ja aruka majanduse võimalikkust ja võimalusi ning seda edendada.“

Isiklikus plaanis soovib Kaja, et oleks rohkem teadlikkust ja oskust võtta aega loovaks tööks ja sügavamaks mõtete vahetamiseks teiste erialade esindajatega. „Ennekõike aga soovin, et oleks aega logelemiseks. Viimasel ajal on sellest omajagu juttu olnud, et pärast intensiivset tööd võib aju uute lahendusteni tulla tegevust vahetades või logeledes. Filosoof Henry Bergson kirjeldas juba üle saja aasta tagasi pärast süvenenud analüüsitööd intuitsioonivoo radadele sattumist, kus tekst justkui ise ennast kirjutab.“ Naine tunnistab, et tal on endal samuti head mõtted pähe torgatanud hoopis näiteks kusagil maagiliste Eesti metsade rüpes hämaras pikemal suusatiirul või sõbrannadega metsas päev otsa jalutades mõne filosoofilise teksti üle arutledes. „Nii et uude aastasse soovin rohkem looduses logelemist kallite kaasteeliste seltsis. Üldse ei meeldi ületundide idealiseerimine, uuringud näitavad, et näiteks 30% rohkem töötavad teadlased ei ole edukamad. Aga lihtsasti võib juhtuda, et hakkad ennast ja oma tööd nii jube tõsiselt võtma, et ei taipagi vahepeal asjale laiemat pilku heita.“

Tehes parasjagu tööalaselt väikest põiget Eesti riigi edendamisse leiab Kaja, et bürokraatia vahepeal nörritab, ehkki teame ju küll, et see on hind, mis tuleb maksta otsuste läbipaistvuse ja tegelikult ka nende mõju ja toimivuse eest. „Vasturohuna bürokraatlikule raamistamisele olen leiutanud, et igasse õnnelikku päeva tuleb endale teadlikult korraldada pisut ilu, intelligentsust ja armastust. Seda praktikat on hea teistega jagada ka 2024. aastal.“

Saate pikaaegse teadustoimetaja Raid Vellerindi plaaniks on alanud aastal keskenduda rohkem ümbritsevale keskkonnale ja töötada selle kallal, et iga uus päev oleks vahvam ja rõõmsam kui eelmine. „Kindlasti leidub neis päevades ka suuremal või väiksemal määral teadustoimetamist ja toredat katsetamist, kuid pigem rõhun ümbritseva keskkonna arendamisele ja lasen sel dikteerida muid väljakutseid ja tegevusi,“ lisab ta.