„Tuleb valmistuda selleks, et venelaste löögid järgmisel nädalal intensiivistuvad.“ Kas venelastele tuleb appi „kindral Talv“?

Venemaa saatis Ukraina linnade ja infrastruktuuri pihta tugevaid raketi- ja droonilööke. Kas ilma külmenemine mängib venelastele kätte veel ühe ootamatu trumpkaardi?

Massilised rünnakud Ukraina linnadele algasid pärast seda, kui Ukraina relvajõud hävitasid Musta mere laevastiku suure dessantlaeva Novotšerkask. Pärast seda hakati sotsiaalvõrgustikes rääkima Venemaa võimalikust vastulöögist. Kui 29. detsembril tulistati Ukraina pihta üle 110 raketi, näis see just eeldatud kättemaksuna Novotšerkaski uputamisele. Samas näitab nii suure hulga rakettide kasutamine, et Venemaa oli selleks operatsiooniks valmistunud suure tõenäosusega kauem.

Pärast seda, kui Ukraina relvajõud tulistasid Belgorodi, kus on suur Vene vägede kontsentratsioon ning mille ümbrusest on sõja algusest pidevalt tulistatud Ukraina suuruselt teist linna Harkivit, andis Venemaa Ukrainale järjekordse löögi. Vana-aastaõhtul tulistas Venemaa Ukraina andmetel Ukraina pihta 90 kamikaze-drooni Shahed, 1. jaanuari pärastlõunal toimus järjekordne rünnak ning 2. jaanuari öösel tulistati Ukraina pihta Ukraina relvajõudude teatel 99 erinevat raketti ja 35 kamikaze-drooni. Isegi kui arvestada tõsiasja, et Venemaa sõjaline ja poliitiline juhtkond on sõjalaevade kaotuse suhtes üpris tundlik, on raske sellise hulga rakettide ja droonide kasutamist pidada emotsioonidest dikteeritud kättemaksuks. Venemaa oli neid rakette varunud pikema aja jooksul.