1919. aasta algus oli Eesti jaoks ärev. Punaarmeed lahutas jaanuari esimestel päevadel mitmes paigas – näiteks Kehras ja Valklas – Tallinnast veel vaid veidi enam kui 30 kilomeetrit. Kui Eesti Vabadussõja jälgimiseks oleks olnud 105 aasta eest sarnased tehnilised võimalused, nagu on praegu Ukrainas käiva sõja jälgimiseks ning seda oleks kastatud sama laialdaselt, rääkinuks enamik eksperte või sõjablogijaid tollal juba Eesti pealinna peatsest kaotamisest punastele.

Kuid siiski läks kõik vastupidiselt.