Teadlastel pole õrna aimugi, kus talvitub Eesti kägu – alanud aasta toob muutuse

Isaslinnu kukkuva hääle tõttu kõigile tuttav kägu on mitmeski mõttes eriline ja salapärane lind, näiteks hakkavad Eesti ornitoloogid alles sel aastal kindlaks tegema, kus meie käod talvituvad. Pole välistatud, et rännuteed viivad nad Sahara alusesse Aafrikasse.

Meil elunev kägu (Cuculus canorus) on keskmise suurusega lind. Tema kaal on 110–130 g, keha pikkus nokaotsast kuni sabatipuni 32–34 cm ja tiibade siruulatus 55–60 cm. Käo nokk on hall, kollase tüvikuga, ning keha suurusega võrreldes suhteliselt väikesed jalad kollased. Kollane on ka käo silmaiiris ja silma ümbritsev sulgedeta rõngas.

Käol on evolutsiooni käigus välja kujunenud mimikri ehk teist liiki jäljendav välimus. Väljanägemiselt ja lennusiluetilt sarnaneb kägu Eesti lindudest kas väikepistrikule või raudkullile. Röövlinnu välimus peaks aitama käol kohutada pesast eemale sulasliike, kellele ta oma poega tahab kasulapseks sokutada. Teisalt vähendab sarnasus röövlinnule tõenäoliselt tema enda saagiks langemist.