Teadlaste sõnul on nad leidnud uue ja lihtsa viisi vedela vee – ja võib-olla ka elu – tuvastamiseks teistel planeetidel. Nagu teatab independent.co.uk, põhineb meetod süsinikdioksiidi koguse mõõtmisel planeedi atmosfääris ja nende mõõtmiste võrdlemist naaberplaneetide andmetega.
Teadlased väidavad, et kui planeedi atmosfääris on madalam CO2 tase kui tema naabritel, näitab see, et selle pinnal on vedel vesi. Teadlased märgivad, et teooria kohaselt lahustub planeedi atmosfääris olev CO2 ookeanis, nagu Maal, või neelab selle biomass.
Teadlased märgivad, et seni pole olnud head meetodit vedela vee olemasolu tuvastamiseks teistel planeetidel. Teadlased on otsinud näiteks pinnapeegeldusi – seda, kuidas peegeldub taevakehadelt tähevalgus–, mida on, aga siiski võrdlemisi raske jälgida.
Nagu märgib Birminghami ülikooli eksoplanetoloogia professor Amaury Triaud, on süsinikdioksiidi koguse mõõtmine planeedi atmosfääris tegelikult üsna lihtne. „Selle põhjuseks on asjaolu, et CO2 on infrapunakiirguses tugev neelaja ja just see omadus põhjustab praegust temperatuuri tõusu Maal. Võrreldes CO2 kogust erinevate planeetide atmosfääris, saame kasutada seda tunnust vee otsimiseks,“ sõnas ta.
Lisaks elamiskõlblike planeetide leidmiseks mõeldud uue meetodi väljatöötamisele ütlesid teadlased, et nende uuringuid saab kasutada keskkonnaalaste pöördepunktide paremaks mõistmiseks. „Uurides CO2 taset teiste planeetide atmosfääris, saame empiiriliselt mõõta elamiskõlblikkust ja võrrelda neid meie teoreetiliste ootustega. See aitab luua konteksti kliimakriisile, millega Maal silmitsi seisame, ja aru saada, millisel hetkel muudab süsinikusisaldus planeedi elamiskõlbmatuks,“ märgivad nad.
Näiteks Veenus ja Maa on tegelikult väga sarnased, kuid Veenuse atmosfääris on väga kõrge süsinikusisaldus. Nii et võib-olla oli kliimamuutus see, mis minevikus muutis ka Veenuse elamiskõlbmatuks.
