INTERVJUU | Tartu ülikooli närvikliiniku juht Pille Taba: migreeni uuringud on jõudsalt toonud uusi ravivõimalusi

Eestlaste seas on kroonilistest ajuhaigustest jätkuvalt levinuimad migreen, epilepsia, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja Sclerosis multiplex, ent nende uuringud on jõudsalt toonud uusi teadmisi ja ravivõimalusi ning mitmed täiesti uued ravimid on värskelt ka kasutusse jõudnud, ütles intervjuus Fortele Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juhataja, neuroloogia professor ja närvikliiniku juht Pille Taba.

Pille Taba ütleb, et kroonilise migreeni korral on uueks ravivõimaluseks monoklonaalsete antikehade ravimirühm ning ka Sclerosis multiplexi kulgu mõjutavate ravimite hulgas on rida uusi efektiivseid ravimeid.

Kui me räägime neuroloogilistest/närvihaigustest, mis haigustest me täpsemalt räägime? Millised on nende üldised tunnused?

Neuroloogilised haigused võivad esineda närvisüsteemi erinevate osade haaratusega: kas kesknärvisüsteemis (peaaju ja seljaaju) või perifeerses närvisüsteemis (närvijuured, närvipõimikud, perifeersed närvid). Kulult võivad olla ägedad (nagu insult), kroonilised (epilepsia, Alzheimeri tõbi jm), või ägenemistega (nt Sclerosis multiplex).

Haiguste mehhanismid on erinevad: ajuveresoontehaiguste hulka kuulub kõige sagedasem äge ajuhaigus insult; hootistest haigustest on esineb kõige rohkem epilepsiat, aga ka pearinglused või peavalud võivad esineda episooditi.

Immuunvahendatud haigused tekivad nooremas eas ja on seotud antikehade tekkega, neist sagedamini esineb Sclerosis multiplexi, aga lisaks on mitmeid teisi neuroimmunoloogilisi haigusi. Neurodegeneratiivsete haiguste sagedus kasvab vanemas eas, neid põhjustab mingi ajustruktuuri rakkude hävimine, nt neist sagedasemate, Alzheimeri tõve puhul on neuronite kadu ajukoores ja Parkinsoni tõve puhul hallaine tuumades.