Missioonilt kogutud ja väljaandes Nature Astronomy avaldatud andmed näitavad tõendeid vesiniktsüaniidi olemasolust kuu veeaurus ja jääs Saturni suuruselt kuuendal kuul Enceldusel.
Cassini tuvastas kinnituse molekuli olemasolust ja võimalusest, et Enceladuse jäise välise kihi all peituval ookeanil on võimas keemiline energia. See 10 km sügavune vedela vee ookean on kuu lõunapolaaralal 30-40 km paksuse jääkihi all.
Juunis avaldatud analüüsis avastati, et teoreetiliselt on Enceladusel kõik vajalikud kemikaalid elu toetamiseks. Kuul olev ookean toodab seal ilmselt suurima hulga energiat. Nüüd arvatakse, et seda keemilist energiat on rohkem, kui varem arvati.
See energia tuleb mitmetest orgaanilistest ühenditest, millest osad toidavad Maalgi elu. Mida rohkem seda energiat on, seda tõenäolisem on taevakehal säilitada elu.
„Enceladus ei näi mitte ainult rahuldavat elamiskõlblikkuse põhinõudeid, vaid meil on nüüd ka ettekujutus sellest, kuidas keerulised biomolekulid võivad seal tekkida ja millised keemilised teed võivad olla seotud,“ rääkis uuringu kaasautor Jonah Peter.
Vesiniktsüaniid on üks olulisematest ja mitmekülgsematest molekulidest, mida on vaja aminohapete loomiseks, mida on vaja elu säilitamiseks, sest neid molekule saab kombineerida nii mitmel eri viisil.
„Vesiniktsüaniidi avastamine oli eriti põnev, sest see on enamiku elu tekkimise teooriate lähtepunkt,“ ütles Peter.
Meeskond viis läbi ka üksikasjaliku statistilise analüüsi, et jäljendada tingimusi, mida Cassini leidis Enceladusel. Nad uurisid andmeid gaasi, ioonide ja jääterade kohta Saturni ümber, mida Cassini iooni- ja neutraalmassispektromeeter kogus. Statistilised mudelid aitasid meeskonnal välja selgitada väikesed erinevused erinevate keemiliste ühendite vahel.
Ehkki välja selgitamine, kas Enceladusel võiks olla elu, on veel kaugel, näitab uuring, et selle Saturni kuu keemilisi ühendeid eluks saab testida laboris Maa peal.
