KUULA | Jätkusuutlik keel peabki muutuma

Seekordse osa külaline on Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur ning endine erasmuslane Mari-Liis Korkus. Saatejuht Sabina Sägi arutleb temaga selle üle, kas noortekeel on vigane või innovaatiline? Kas välismaal elamine või inglise keele imbumine igapäeva keelekasutusse on oht eesti keelele? Või muudab see keelt hoopis elujõulisemaks?

Mari-Liis Korkus räägib sellestki, kuidas on teda mõjutanud üles kasvamine kakskeelses perekonnas ning kuidas ta jõudis selleni, et on õppinud muu hulgas rootsi ja jaapani keelt. Erasmuse kaudu käis ta Uppsala ülikoolis ennast täiendamas ja avab, mis oli sealsele tudengielule iseloomulik. Veel räägib Korkus oma doktoritööst. Nimelt uurib ta Rootsis elavate Eesti päritolu noorte eesti keele kasutust ja võrdleb seda siinsete eestivenelaste eesti keele õppimise konteksti ning keelepoliitikaga. „Eestis elavatel venelastel on mugavam, sest nad kohtavad ka linnaruumis rohkem vene keelt,“ toob ta välja. Juttu tuleb ka arhailisest eesti keelest, mida kannavad edasi aastakümneid tagasi Eestist lahkunud sõjapõgenikud, ning sellest, miks näiteks sisuloojad kasutavad sageli inglise keelt ja mida tuleks selle jaoks muuta ning kuidas keele arengu huvides peaks ka koolis eraldi käsitlema seda, mis eristab näiteks Messengeris kasutatavat keelt kirja- või kõnekeelest. Veel annab Korkus soovitusi neile, kes mõtlevad, kas võtta ette vahetusaasta välisülikoolis. „Sul on üks elu! Sa ei saa enne teada, kui sa ei proovi!“