Kui ühel identsel kaksikul on Alzheimer, on teisel samamoodi lühem eluiga

Alzheimeri tõve diagnoos ühel õel või vennal suurendab lühema eluea riski ka teistel pereliigetel, isegi neil, kes pole dementsed, selgub Rootsi uuringust.

Esmaspäeval väljaandes Alzheimer’s & Dementia: The Journal of the Alzheimer’s Association avaldatud uuringust selgub, et sama kombinatsioon geenidest ja keskkonnast, mis lühendab dementse inimese eluiga, võib lühendada ka teiste õdede-vendade eluiga, kellel demetsust pole.

„Me ootasime teistsugust tulemust. Me ootasime, et kaksikute puhul, kellest ühel tekkis dementsus ja teisel mitte, oleks erinevus eluea pikkuses samasugune, nagu me näeme mittesugulaste puhul,“ ütles juhtivautor Jung Yun Jang, kes viis uuringu läbi osana oma doktoriõpingutest USC Dornsife kolledžis psühholoogia osakonnas.

„Me eeldasime, et dementsuse all kannatava inimese oodatav eluiga lüheneb seetõttu, et dementsus põhjustab muid haigusi, mis mõjutavad suremust,“ ütles Jang. „Selle asemel näeme, et suurenenud surmarisk ei tulene mitte ainult dementsusest endast, vaid ka tervest hulgast muudest mõjudest,“ lisas ta.

Selles uuringus osales 90 paari ühemunakaksikuid ja 288 paari kahemunakaksikuid, kellest ühel oli dementsus ja teisel mitte.

Jang kinnitas, et dementsuse tekkimine mõjutab inimese eluiga ja et inimesed elavad pärast dementsuse diagnoosimist keskmiselt umbes seitse aastat - see on leidnud kinnitust ka teistes uuringutes.

„See, mis juhtub varajases eluetapis, on tõesti oluline,“ ütles psühholoogiaprofessor Margaret Gatz. „Veenduge, et teie laps sööb tervislikult, hoolitsege, et teie laps liigub, hoolitsege, et teie laps saab haridust. Te aitate tegelikult kaasa sellele, et lapsel oleks 75 aastat hiljem väiksem tõenäosus dementsuse tekkeks.“

Jangi sõnul on see uuring abiks inimeste finantsiliste ja muude otsuste tegemisel hilises eas, teades oma oodatavat eluiga.