Leitud dinosaurusefossiili kõhust avastati kaks väiksemat dinosaurust
Uuring paljastas uut informatsiooni türannosauruse dieedi kohta tänu leitud isendile, milles oli dinosauruse viimane eine.
Kuningliku Tyrrelli paleontoloogiamuuseumi töötajad leidsid hästi säilinud Gorgosaurus libratuse isendi 2009. aastal. See dinosaurus elas 75 miljonit aastat tagasi piirkonnas, kus on nüüd Kanada Alberta provints.
Dinosauruse vanus surmahetkel hinnatakse olevat viis kuni seitse aastat. See noor loom kaalus hinnanguliselt umbes 335 kg - vaid 13% täiskasvanud isendi kehamassist.
Muuseumi laboratooriumis ettevalmistustööde käigus leiti selle isendi kõhust kahe väiksema dinosauruse osalised säilmed. Teadlased tegid kindlaks, et enne surma sõi see karnivoor kaks Citipes elegans liigist linnusarnast herbivoorist dinosaurust. Selle asemel, et saagi tervikuna nahka pista, sõi loom ainult nende tagajalgu (mis on keha lihakaim osa).
Ühtlasi leiti, et need söödud dinosaurused olid kuni aasta vanused ja et nad söödi kahel erineval toidukorral.
Uuring avaldati väljaandes Science Advances ja uurimisrühma juhtisid François Therrien Tyrrelli muuseumist ja Darla Zelenitsky Calgary ülikoolist.
See isend on esimene, mis annab otseseid tõendeid, et noored gorgosaurused toitusid teisiti kui nende täiskasvanud isendid.
Luudele jäänud hambajälgede põhjal on teada, et täiskasvanud gorgosaurused küttisid suuri herbivoorseid dinosauruseid, nagu sarviksauruslasi (Ceratopsia) ja nokissauruslasi (Hadrosauria). Täiskasvanud isendid kasutasid oma massiivseid koljusid ja suuri hambaid, et püüda suuri saakloomi, hammustada läbi luude ning kraapida ja rebida liha korjuste küljest.
Noored isendid ei olnud aga ehitatud nii suure saagi küttimiseks. Nad olid kõhnad, kitsaste koljude, teraslike hammaste ja pikkade, sihvakate tagajalgadega. Nad sobisid ideaalselt väikeste ja noorte saakloomade püüdmiseks ja tükeldamiseks.
See toitumisviisi muutus algas tõenäoliselt umbes 11-aastaselt, kui türannosauruste koljud ja hambad hakkasid muutuma tugevamaks.
Tänapäeva ökosüsteemides annavad need erinevused toitumises konkurentsieelise, vähendades liigisisest konkurentsi ressursside pärast. Seega võis selline muutus võimaldada noorukite ja täiskasvanud türannosauruste kooseksisteerimist samas ökosüsteemis, kus konfliktid olid seetõttu väiksemad.
