Päikese pinnal on avanenud tohutusuur tume auk, millest purskavad otse Maa suunas ebatavaliselt võimsad laetud osakeste vood, mida tuntakse päikesetuulena. Rohkem kui 60 Maa laiuse augu suurus on selles päikesetsükli etapis täiesti erakordne.
Live science kirjutab, et hiiglaslik tume laik, mida tuntakse krooniauguna, tekkis Päikese ekvaatori lähedale 2. detsembril ja saavutas 24 tunni jooksul 800 000 kilomeetrise maksimaalse laiuse umbes, edastab Spaceweather.com. Alates 4. detsembrist on auk olnud suunatud Maale.
Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsuse (NOAA) selgituse kohaselt tekivad augud siis, kui Päikest paigal hoidvad magnetväljad järsult lahku lähevad, mistõttu Päikese ülemise pinna sisu paiskub päikesetuulena kosmosesse.
Krooniaugud paistavad tumedate laikudena, kuna need on jahedamad ja vähem tihedad kui neid ümbritsev plasma. Need sarnanevad päikeseplekkidega, kuid erinevalt plekkidest ei ole krooniaugud nähtavad, kui neid ei vaadelda ultraviolettvalguses.
Augu kiirgusvood on palju kiiremad kui tavaline päikesetuul ja põhjustavad sageli häireid Maa magnetväljas, mida nimetatakse geomagnetiliseks tormiks, teatas NOAA. Märtsis ilmunud Päikese uusim auk põhjustas enam kui kuue aasta võimsaima geomagnettormi.
Eksperdid ennustasid algselt, et viimane auk võib tekitada mõõduka (G2) geomagnettormi, mis võib põhjustada häireid elektroonika töös, kuid päikesetuul osutus oodatust nõrgemaks, mistõttu on tekkinud torm endiselt nõrk (G1), kuid häired elektroonika töös on siiski võimalikud.
Pole teada, kui kauaks auk Päikesel püsima jääb, kuid NOAA andmetel on need varem vastu pidanud rohkem kui ühe Päikese pöörde, mis on 27 päeva. Peagi pöördub auk niisiis Maast eemale.
Päikese aktiivsus suureneb aastaringselt, kui Päike läheneb haripunktile oma ligikaudu 11-aastases tsüklis, mida nimetatakse Päikese maksimumiks. Kummalisel kokkusattumusel ei ole aga uus hiiglaslik auk osa Päikese aktiivsuse suurenemisest.
Augud võivad tekkida päikesetsükli, mis tahes punktis, kuid NOAA andmetel tekivad need kõige tõenäolisemalt Päikese miinimumi ajal. Kui need ilmuvad Päikese maksimumi ajal, asuvad need tavaliselt päikesepooluste, mitte ekvaatori lähedal. Seega jääb mõistatuseks, kuidas nii suur auk ekvaatori lähedal avanes, kui oleme päikese maksimumile nii lähedal.
