Ühel päeval hävitab Päike Maa. Kuna Päikesesüsteemi keskne täht vananeb, neelab see oma elutsükli lõpuks meie planeedi.
Maa eeldatav surmaaeg on mitme miljardi aasta pärast, kuid elu kaob Maal palju varem. Maa muutub Päikese loomuliku evolutsiooni tulemusel enamike organismide jaoks elamiskõlbmatuks umbes 1,3 miljardi aasta pärast, selgitasid eksperdid ajalehele Live Science. „Maal on ilmselt 4,5 miljardit aastat aega, enne kui Päike muutub suureks punaseks hiiglaseks ja neelab Maa endasse,“ sõnas NASA Goddardi kosmoselennukeskuse teadlane Ravi Kopparapu väljaandele Live Science.
Euroopa Kosmoseagentuuri andmetel moodustub punane hiiglane tähtede evolutsiooni lõppfaasis, kui tähel saab tuumasünteesi jaoks otsa vesinik ja ta hakkab surema. Kui tuumasüntees peatub, võtab võimust gravitatsioon. Heeliumi tuum hakkab gravitatsiooni mõjul kahanema, mis toob kaasa temperatuuri tõusu. See omakorda põhjustab Päikese välimise plasmakihi järsu paisumise.
Kuid tõenäoliselt ei kesta elu Maal 4,5 miljardit aastat ja kindlasti pole enam see sama Maa, nagu me seda teame. „Pole vaja oodata, kuni Päikese välimised kihid Maale jõuavad. Planeet kogeb äärmuslikku kuumust ammu enne seda, kui Päike on lõpetanud ülemineku punaseks hiiglaseks. Kui Päike sureb, tõuseb temperatuur, ookeanid aurustuvad, kaob lõpuks atmosfäär ja Päikese gravitatsiooni loodete jõud hävitavad Maa,“ selgitas teadlane. Kuid juba 1,3 miljardi aasta pärast ei suuda inimesed Maal enam füsioloogiliselt ellu jääda kuumade ja niiskete tingimuste tõttu. Ja umbes kahe miljardi aasta pärast võivad ookeanid aurustuda, rääkis Kopparapu. Mõned eluvormid võivad selle ajani ellu jääda - näiteks „ekstremofiilid“, kes elavad ookeani põhjas asuvate hüdrotermiliste õhuavade läheduses -, kuid mitte inimesed, sõnas Kopparapu.
Kopparapu sõnul on ohtlikud märgtemperatuurid – temperatuuri, niiskuse, tuule kiiruse, päikesenurga ja pilvekatte kombinatsioon –, mille korral inimene ei saa enam higistamisega oma keha jahutada, on palju ähvardavamad ja vaid mõne kraadi kaugusel. Varem arvati, et inimese jaoks on selles osas ohtlik märgtemperatuuri lävi 35° C, kuid uued uuringud näitavad, et isegi alla 30° C võib olla surmav. Kopparpu sõnul näitavad teatud kliimamudelid, et mõned maailma piirkonnad -näiteks Lähis-Ida- muutuvad elamiskõlbmatuks juba selle sajandi lõpuks ning põhimõtteliselt ohustavad meie enda kasvuhoonegaasid elu ja inimkonda Maal juba ammu enne Päikese surma.
