Škoda üritas konkurentsitihedat Golf-klassi viimati vallutada umbes kümnendi jagu tagasi, kui turule toodi kahes kereversioonis Rapid (laugpära) ja Rapid Spaceback (universaalilaadne). Ühelt poolt tegi asja keeruliseks, et just siis toodeti läbi aegade parimat Volkswagen Golfi (VII põlvkond), teisalt päästsid Rapidi häbist vaid võidetud riigihanked, kus peamiseks kriteeriumiks oli mõistagi hind.

Nimi taaskasutusest

Rapidi järeltulija nimetuse üle spekuleeriti pikalt. Mõned allikad lubasid Felicia tagasitulekut, teised pakkusid Spaceback (ilma Rapidita), valikus oli isegi Sparta ja Spartacus. Škoda lõpetas need oletused, teatades, et auto nimeks saab hoopis Scala.

Kuna elame taaskasutuse ajastul, siis Scala nime on autod kandnud varemgi – nii kutsus Renault eelmisel kümnendil oma säästu-sedaani. Peamiselt Aasia turgudele mõeldud Nissan Sunnyl põhinevat sõidukit esitleti 2012. aastal, seal oli palju ruumi, kuid mugavused olematud. Meile jõudsid need Renault Fluence nime all – prantsuse auto, mida Prantsusmaal ei müüdudki.

Ida-eurooplastele veelgi huvitavam on Skala, mil on C asemel K-täht, kuid hääldatakse samamoodi. Seda nime kasutas Jugoslaavia firma Zastava litsentsi alusel toodetava Fiat 128 jaoks, mis püsis konveieril ligi 38 aastat. Veel 2008. aasta Belgradi autonäitusel esitleti Skala viimast näovärskendust, kuid samal aastal pandi Kragujevac’is siiski konveierid seisma.

Ehkki levinud visiooni kohaselt (mida toetab oma pealiskaudsuses ka Wikipedia) tuleneb sõna Scala ladina keelest ja tähendab redelit või treppi, siis vanade roomlaste aega pole mõtet tagasi minna (välja arvatud neil, kes ülikoolis ladina keele loengutes magasid). Kultuurrahvaste keeles scalae, scalarum on nüüd itaaliapäraselt kaotanud tagant e-tähe ning assotsieerub tänapäeval ennekõike maailmakuulsa ooperiteatriga.

Kuna aga La Scala on korduvalt üles ehitatud hävinud kiriku kohale, siis redeliga on seal ilmselgelt vähe pistmist ja pigem on algselt peetud silmas taevassemineku treppi. Vaevalt Škodagi soovis öelda, et oma uudismudeliga jõuti järgmisele redelipulgale – kuigi mine isahane tea…

Škoda Scala

Rahulik disain

Scala põhineb ideeautol VISION RS, mis läks seeriatootmisse pea muutumatuna. Ligi 4,36 m pikkusena sobib see kõige paremini linna, kuid tervelt 2,65 m teljevahe tagab reisijatele mugavuse ka pikkadel sõitudel. Seda on 1,2 cm rohkem kui seitsmenda põlvkonna Golfil ja lausa 9 cm enam kui Polol.

Kui Rapidit toodeti kahes kereversioonis, siis Scalad on kõik ühesugused. Teine erinevus Rapidiga võrreldes on Scala laiem sihtrühm, mis on suunatud ka noorematele klientidele tänu sportlikule välisilmele ja elegantsemale interjöörile. Stiil on nutikas, kuid tagasihoidlik, kumera kapoti ja taga kitseneva katusejoonega.

Juba enne turuletulekut pälvis auto maineka Red Dot Award 2019 auhinna tootedisaini kategoorias. Scala on ka Škoda esimene mudel, mis kasutab Volkswageni grupi MQB-A0 platvormi nagu Audi A1, Seat Ibiza või Volkswagen Polo. See võimaldab pakkuda kõrgemat turvalisust ja mugavust.

Škoda enda sõnul ei tohiks platvormi tajuda millegi poolt piiratud vundamendina, vaid moodulite paketina, mida saab mitmel viisil kombineerida, et luua toimiv ja peenhäälestatud tervik – ning see on õnnestunud. Ent arhitektuuril on ka omad piirangud: Scalat saab vaid esiveolisena ning mehaanilise seisupiduriga, lisaks peab nõrgem versioon leppima trummelpiduritega.

Loe täispikka arvustust ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.