Sarnaseid nn mikrouinakuid teevad inimesed juhul, kui nad on magamata ja vajuvad hetkeks kogemata unne. Erinevalt päris unest ei taasta need uinakud nii palju jõudu, kuid hiljutise uuringu kohaselt on need piisavad, et pingviinud oma mune valvata saaks.
Pesitsevad valjaspingviinid vajuvad paarisekundilisse unne üle 10 000 korra päevas, teatasid teadlased neljapäeval väljaandes Science. Need uinakud aitavad pingviinidel saada pidevalt piisavalt und, et kaitsta enda mune kiskjate eest.
„See on tõesti üllatav, et nad suudavad neid mikrounesid pidevalt teha,“ ütles Lyoni neuroteaduste uurimiskeskuse teadlane ja uuringu kaasautor Paul-Antoine Libourel.
Viimastel aastatel on Libourel töötanud kolleegidega väikese seadme kallal, mis mõõdab ajuaktiivsust ja käitumist vabalt liikuvatel loomadel. Uurimisrühm otsustas seda katsetada valjaspingviinide peal.
Pesitsusperioodi ajal vahetavad paarilised enda rolle pesa valvamise ja toidu otsimise vahel. Toiduotsingud võivad kesta mitu päeva, mistõttu pesitsevale pingviinile jääb vähe puhkeaega, kuna ta kaitseb mune röövlindude eest. Uurimisrühm soovis näha, kuidas pingviinid suudavad valvsad olla, ilma et nad nähtavalt magaksid.
Teadlased mõõtsid 2019. aasta detsembri alguses 14 mune hauduvate pingviinide aju- ja lihasaktiivsust. Nad jälgisid neid pingviine ka videote ja otseste vaatluste abil, mis võimaldas teadlastel tuvastada, millal pingviinide aju ja keha näisid magavat.
Mikrounesid on täheldatud ka laborirottidel, kuid ainult siis, kui unine loom on minemas üle sügavamale unele, ütles Libourel. Pingviinide puhul ei muutu nende uinakud kunagi tõeliseks uneks, ütles ta, või vähemalt selleks, mida me mõistame päris une all.
Sellest hoolimata tundusid linnud üllatavalt tervete ja valvsatena. Teadlaste sõnul võimaldab selline unegraafik pingviinidele ööpäevaringset valvsust, mis oleks võimatu pikema uneaja puhul.
