Mehhikost avastati umbes 90 miljonit aastat tagasi elanud seni tundmatu suur merekiskja.
Äsja leitud liik, nimega Yaguarasaurus regiomontanus, kuulub mosasauruste hulka – need on väljasurnud mereroomajad, kes valitsesid ookeane hilise kriidiajastu lõpus (umbes 100–66 miljonit aastat tagasi). Sellest teatab Newsweek.
Nendel eelajaloolistel mereloomadel oli pikk, peenike voolujooneline keha, mis sarnanes tänapäevaste sisalike omadega, kuid tänu lestadele ja sabale liikus see suur loom meres väga kiiresti ning suutis hästi manööverdada. Nad olid suurepärased jahimehed ja nende suu oli täis teravaid hambaid. Suurimad mosasaurused kasvasid üle 15 meetri pikkuseks.
Mosasaurused kadusid koos dinosaurustega massilise väljasuremise käigus, mis leidis aset umbes 66 miljonit aastat tagasi ja mille põhjuseks arvatakse olevat Maa kokkupõrge asteroidiga.
Uus mosasaurus, keda kirjeldati esmakordselt ajakirjas Journal of South American Earth Sciences avaldatud artiklis, võis olla oma aja üks hirmuäratavamaid kiskjaid, kelle toidulaud koosnes tõenäoliselt peamiselt kaladest.
Y. regiomontanust kirjeldati Mehhiko kirdeosas Nuevo Leoni osariigis Vallecillo külast edelas asuval künkal avastatud fossiilide põhjal. Kaks aastat tagasi leidis tööline karjääri rusuhunnikust isendi fossiilid ning kinkis need Mehhiko Kõrbemuuseumile ehk MUDEle teaduslikuks uurimiseks ja säilitamiseks. Tahke lubjakiviga ümbritsetud näidised koosnevad peaaegu terviklikust koljust ja lõualuudest. Mereloom oli tõenäoliselt umbes 4,8 meetrit pikk – pea sama suur kui keskmine emane valgehai.
Mosasaurus elas suures siseveekogus, mida tuntakse Lääne sisemerena ja mis jagas Põhja-Ameerika mandri kaheks maismaaks kriidiperioodi kesk- ja hilises staadiumis (umbes 145–66 miljonit aastat tagasi).
Uue mosasauruse anatoomia paigutab selle alamperekonda, keda tuntakse plioplaatkarpiinidena. Need olendid elasid umbes 20 miljonit aastat enne massilist väljasuremist kriidiajastu lõpus. Teadlased tegid ka kindlaks, et isend kuulus selle Yaguarasaurusena tuntud liikide rühma.
