„See oli paratamatu.“ Miks lõppesid esimesed võidukad Vabadussõja lahingud ikkagi Narvast taganemisega?

105 aastat tagasi näis, et Punaarmee plaanid lähevad Narva all vett vedama, kuid sellegipoolest lõppes Vabadussõja avalahing eestlaste kaotusega.

28. november on Eesti ajaloos tähtis kuupäev, sest 1918. aastal sai sel päeval alguse Eesti Vabadussõda, mille tulemusena kindlustati Eesti iseseisvus järgmiseks 22 aastaks. Punaarmee esimene Narva-vastane rünnak toimus tegelikult juba 22. novembril 1918, kuid kuna sel päeval seisid Narva kaitsel ainult Saksa armee üksused, ei peeta seda Vabadussõja alguseks, ehkki sakslased tõrjusid rünnaku edukalt. Kuna sakslaste jaoks oli Esimene maailmasõda 11. novembril lõppenud kaotusega, polnud neil erilist huvi enam ei Narvat ega ka Eestit enda käes hoida.

„Ent ei saa ka öelda, et Punaarmee oleks teinud 1918. aasta novembris väga grandioosseid ettevalmistusi Eesti ründamiseks,“ ütleb ajaloolane Peeter Kaasik, üks 2020. aastal avaldatud kaheköitelise „Eesti Vabadussõja ajaloo“ põhiautoreid. „Ma ei usu, et Eesti suunal üldse mingeid plaane oli, pealetung organiseeriti 1918. aasta novembris üsna improviseeritult, nädalapäevadega. Rohkem oli selles ideoloogiast tulenevaid eeldusi kui sõjaplaani. Ega ilmselt eeldatudki tõhusat vastupanu. Brest-Litovski rahuga oli Eesti ala läinud sakslaste okupatsioonivõimu alla. Pikem plaan oli mõistagi maailmarevolutsioon, kuid sakslastega sidus esialgu rahuleping. Nendel olid aga käed-jalad tööd täis maailmasõja läänerindel ja vallutatud endise Vene impeeriumi alade haldamisega Mustast merest Läänemereni. Enamlastel oli omakorda tegemist Vene kodusõja rinnetel, kuid mitte niivõrd Loode-Venemaal,“ selgitab ta.