Teadlased on välja pakkunud uue teooria vulkaaniliste „purskkaevude“ tekkepõhjuste ja toimimismehhanismide kohta. Rahvusvaheline teadlaste rühm tegi oma järeldused Islandi vulkaanipurset 2021. aastal jälgides ja avaldas need ajakirjas Nature Communications.
Edela-Islandi Fagradalsfjalli vulkaani suurejoonelisi laavapurskkaevu uurides on teadlased avastanud, et madalatel vulkaanidel on kaldeera all magmaga täidetud õõnsus. Uus hüpotees, aga väidab, et magma kerkimisel tekib laavapurskkaev ja moodustab gaasirikka vahukihi. Selle kihi hävitamine tekitab survet, mis seejärel surub magma õõnsusest välja ja paiskab selle õhku, luues tõelisi laavapurskkaevusid. Paljud vulkaanid üle maailma toodavad aktiivsuse tõusu tõttu laavapurskkaevu. Samas pole veel täpselt teada, miks või kuidas need tekivad. Kuigi on mitmeid teooriaid. Üks põhiline oli, et need purskkaevud on tekkinud magma väga kiire tõusu tulemusena.
Fagradalsfjall on nende poolest kuulus, mistõttu on see vulkaan on ideaalne selle nähtuse analüüsimiseks. Viimane purse 2021. aastal hõlmas ebatavaliselt pikka kuuenädalast laavavoolu. Laava purskas kohati ligi 400 meetri kõrgusele ja selline sammas võis seista mitu minutit.
Kuigi selle teooria kinnitamiseks on vaja rohkem andmeid, toob see uuring teadlased lähemale mõistmisele, miks selline nähtus tekib.
Teadlased märgivad, et Fagradalsfjalli laavapurskkaevud on kontrastiks teiste kuulsate vulkaanidega, nagu Kilauea Hawaiil ja Etna Itaalias. Mõlema purskeid toidavad üleval maakoores paikevad magmareservuaarid. Fagradalsfjalli vulkaani purset toitis aga maakoore piiril asuv magmareservuaar.
